Delfi Sport vaatab lõppevale spordiaastale tagasi ja teeb lõbusa kokkuvõtte läbi 12 karikatuuri.
Suusatajate ja laskesuusatajate tüli
Tallinna lauluväljakul toimunud murdmaasuusatamise MK-etapi eel läksid omavahel korralikult raksu meie laske- ja murdmaasuusatajad. Nimelt otsustas suusaliit, et biatleete sprindietapile ei lasta.
Näiteks Raido Ränkel teatas selle uudise peale: „Tänavuse hooaja valitsevat Eesti meistrit (22.12.2022) 10 km klassikadistantsil ei lasta kodusel MK-etapil starti? Aitäh teile suusaliit ja co.“
Lilleküla staadion saab uue nime
Eesti jalgpallimeeskond esines 2023. aastal pehmelt öeldes kehvasti. Lõppenud EMi valiksarjas teeniti kaheksa mänguga kokku vaid üks punkt ja lepiti Aserbaidžaani (maailma 114. vutiriik) järel viimase kohaga. Seejuures viimase kuue matšiga lasti endale lüüa 19 väravat ja ise jäädi kuivale.
Keskkonnaaktivistid protestivad
2023. aasta spordivõistlusi jäävad meenutama kliimaaktivistide korduvad protestiaktsioonid. Näiteks valas üks hullunud fänn Sheffieldi turniiril snuukrilauale oranži pulbrit, sama rühmituse „Just Stop Oil“ protestijad viskasid aga Wimbledoni suure slämmi tenniseturniiri ajal murule värvilisi konfette ja pusletükke. Mõlema aktsiooni tõttu tuli mängud pikemaks ajaks katkestada.
WRC sari on leinas
Autoralli MM-sari sai tänavuse hooaja lõpus šokeeriva uudise, kui teistkordselt maailmameistriks tulnud Kalle Rovanperä teatas ootamatult, et teeb uuel aastal kaasa vaid poole programmist. Nii mitmedki rallimaailma tippnimed - näiteks maailmameistrid Ott Tänak ja Daniel Elena - tunnistasid, et midagi on WRC-s korrast ära. „Alal jääb ilmselgelt millestki puudu, kui isegi sedavõrd noor maailmameister ei taha enam osaleda. See näitab, et midagi on ikka väga valesti,“ sõnas Tänak.
Treenerid jälle skandaalis
Juba mitmendat aastat järjest sattusid Eesti treenerid piinlikku skandaali. Kergejõustikutreener Mehis Viru sai Eesti kergejõustikuliidult (EKJL) treenerite eetikakoodeksi rikkumise eest karistuseks tähtajatu tegutsemiskeelu. 2022. aasta augustis laekus EKJLile neli kirjalikku avaldust neljalt erinevalt osapoolelt, milles juhiti tähelepanu Viru ebaeetilisele ja tema poolt treenitava alaealise sportlase väärkohtlemisele viitavale käitumisele. Lõuna ringkonnaprokuratuuri uurimine antud juhtumi osas veel jätkub.
Sügisel mõistis Viru maakohus Lääne-Virumaa tuntud judotreeneri Riho Rannikmaa süüdi lapse kehalises väärkohtlemises, sest ta lõi treeningul last rusikaga. Rannikmaa on selle otsuse edasi kaevanud.
Mehed kipuvad koos naistega võistlema
Omal ajal võitsid Nõukogude Liidu kergejõustikukoondisele medaleid kurikuulsad õed Tamara ja Irina Press. Läänes visati nende üle nalja, et tegemist on Vendade Pressidega. Nende kohta sosistati, et Tamaral ja Irinal tuleb enne võistlust hommikul habet ajada.
Tänasel päeval on asi märksa lihtsam. Võrdõiguslikkuse eest võitlemise sildi all lubatakse mehi järjepanu eri spordialadel koos naistega võistlema. Näiteks mehena sündinud transsportlasi, kellel on naiste ees suur füüsiline eelis.
Paarismäng agressorriigi sportlasega
Mai lõpus sattus skandaali meie tennisist Kaia Kanepi, kes mängis Prantsusmaal Strasbourgis WTA turniiril naispaarismängu koos venelanna Angelina Gabujevaga. Kanepi tegevuse mõistsid hukka nii tenniseliit kui Eesti olümpiakomitee. Viimase juht Urmas Sõõrumaa teatas, et „Kaia Kanepi otsus ületas igasugused eetilised piirid“.
Kokkuleppemängude skandaal
Ka tänavune aasta ei möödunud meie spordis kokkuleppemängude skandaalita. Septembris selgus, et Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) distsiplinaarkomisjon määras tähtajatu jalgpallialal tegutsemise keelu viiele inimesele - Anatoli Lõsanovile, Nikolai Lõsanovile, Andrei Lomovile, Anton Ljubejevile ja Anton Pomazanile. Uurimise aluseks olnud distsiplinaarmääruse punktid räägivad muuhulgas võistluste aususest, pettusest, otseselt või kaudselt mängukäigu ja/või tulemuse eelnevast kokkuleppimisest ning otseselt või kaudselt panustamises osalemisest.
ROK lubas agressorriikide sportlased olümpiale
Rahvusvaheline olümpiakomitee (ROK) teatas 8. detsembril, et lubab Venemaa ja Valgevene sportlastel vaatamata jätkuvale Ukraina sõjale võistelda 2024. aasta Pariisi olümpiamängudel. Kas Eesti olümpiakomitee (EOK) võib Pariisi olümpiat boikoteerida? „Eesti hakkab asja kaaluma siis, kui tekib kriitiline hulk riike ja näeme, et sellest midagi muutuks. Üksinda jalad Emajões istumisel pole mõtet,“ ütles EOK peasekretär Siim Sukles Delfile.
Vehklemisskandaal
Kaks aastat tagasi olid meie epeenaised tõelised kangelannad, kui võitsid Tokyo olümpialt kuld- ja pronksmedali. Tänasel päeval valitsevad aga naiskonnas suured sisepinged ja õhus on oht, et eestlannad ei pääsegi Pariisi olümpiale tiitlivõitu kaitsma.
Tokyos kaks medalit võitnud Katrina Lehise ja epeenaiskonna peatreeneri Kaido Kaaberma vahelt jooksis must kass läbi suve lõpus, kui treener kritiseeris avalikult pikaaegase koondise liikme vehklemist Nikolai Novosjolovi juhendamisel. „Ma ei mõista, kuidas saab üliandeka sportlase sellisesse seisu viia,“ vihjas Kaaberma toona treener Novosjolovi tehtud tööle. Lehis ja Novosjolov ei jätnud asja sinnapaika ning otsustasid sotsiaalmeedias Kaaberma kriitikale jõuliselt vastata.
Paariks kuuks vaibunud skandaal lõi taas lõkkele oktoobris, kui Lehis saavutas Legnano MK-etapil kolmanda koha, kuid naiskonnavõistluses ta võistkonda ei kuulunud. Novembri lõpus tegi Lehis avalduse, et ei pea hetkel võimalikuks naiskonda esindada. Selle peale teatasid neli naiskonna liiget - Nelli Differt, Irina Embrich, Kristina Kuusk, Julia Beljajeva -, et austavad Lehise soovi, kuid „ei näe võimalust koostööks ning jätkavad eesmärkide püüdmist ilma temata.“
Pohlak värvis end nurka
Septembri lõpus tegi Euroopa jalgpalliliidu UEFA täitevkomitee üllatava otsuse, lubades Venemaa U17 koondised tagasi rahvusvahelistele võistlustele. Tosin riiki teatas kohe, et ei hakka venelastega mängima. Eesti alaliitu (EJL) aga opositsionääride seas ei olnud. Eesti jalgpalliliit esitas hoopis ümmarguse seisukoha „jälgime olukorda“.
Skandaal võttis sellised mõõtmed, et isegi EJLi sponsorid ähvardasid alaliidule selja pöörata. Kaheksa päeva pärast esialgset avaldust ütles jalgpalliliit oma seisukoha välja konkreetsemalt: ka Eesti koondised ei mängi Venemaaga.
Alaliidu president Aivar Pohlak tunnistas, et tegemist oli nende „kommunikatsiooniveaga“. Kulus veel mõned päevad ja siis teatas kriitika alla sattunud UEFA, et loobub plaanist Venemaa noortekoondised taas võistlustele lubada.
VAR röövis Levadiat
Jalgpalli Premium liiga hooaja lõpus tegi VAR (videkohtunik) meistritiitli eest heitleva FCI Levadia ja Pärnu Vapruse mängus suure prohmaka, kui fikseeris ekslikult käega mängu ja tühistas seetõttu Levadia värava. Ka jalgpalliliidu kohtunike osakond leidis hiljem oma analüüsis, et VAR eksis selles olukorras.
