Pikka sissejuhatust pole mõtet teha, hakkame pihta!

10. Laskesuusakoondis lagunes laiali

Kas Eesti laskesuusatajad vajavad ühtset koondist? Sõltub tulemustest. Tuuli Tominga ja treener Indrek Tobrelutsu koostöö on toonud järjepideva arengu ja näidanud, et nende koostööd pole mõtet lõhkuda.

Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon ei kippunudki uut peatreenerit valides Tobrelutsu, Tominga ja Susan Külma mängumaale ning lootsiks toodud austerlane Stefan Lindinger teadis, et kõiki sportlasi ta juhendama ei hakka. Aga vaevalt oskas Lindinger aimata, et suve lõpuks jäävad kogenumatest sportlastest tema käe alla vaid Kristo Siimer ja Regina Ermits.

„Üks asi on väga tähtis: olen peatreener, olen võistkonnamängija ja tahan, et kõik oleksid ühel lainel. See on tingimus, et oleksin motiveeritud siin töötama,“ rääkis Lindinger maikuus pärast ametisse asumist.

Mis siis juhtus? Meeste esinumber Rene Zahkna ja Raido Ränkel teatasid, et Lindingeri meetodid neile ei sobi ja asusid treenima omapäi. Johanna Talihärm on maadelnud pikalt terviseprobleemidega, aga tema sõnul muresid ei arvestatud, järgnes koondisest lahkumine. Tagatipuks otsustas alaliit kolmiku lepingud peatada ja nad pidid treeninguid ise rahastama.

Stefan Lindinger.

Koondise eelmise peatreeneri, valgevenelase Fjodor Svoboda ametiaja lõpuks olid Eesti laskesuusatajad samuti killustunud. Ilmekaks näiteks oli veebruaris peetud MM-il lahvatanud tüli Svoboda ja toona Tobrelutsu tiimi liige olnud Robert Heldna vahel. 20 km distantsiks valmistunud Heldna ei mõistnud, miks Svoboda tahtis viimasel hetkel tema asemel rajale saata Raido Ränkeli.

„Meil läksid peatreeneriga suhted natuke sassi ja võistlust, mille jaoks ma valmistusin, hakati käest võtma. Tekkisid lahkhelid ja emotsionaalselt oli raske end kokku võtta. Ma poleks pettunud, kui oleks keegi teine läinud, aga neid asju peaks rääkima varem kui tund enne ülesandmist. Ütlen ausalt, et olen kuri. Need suhted läksid päris koledaks,“ ütles Heldna ERR-i otseülekandes.

Svoboda pareeris Eesti Päevalehe vahendusel: „Läksin tema nõudmistega kuidagi kaasa. Üht-teist rääkis Heldna poolt, aga kindlasti mitte see, et varuvõistlejana kaasa võetud sportlane tõstab peatreeneri vastu häält ja hakkab nõudmisi esitama. Sellega tahtis ta, et kellelgi teisel jääks startimata. Jäi Ränkelil, kes oli Eesti parim jälitussõidus. See pole austav käitumine tiimikaaslaste vastu.“

Lõpuks ikkagi startinud Heldna lõpetas 20 km distantsi 85. kohaga.

9. Ott Tänak ja Markko Märtin lõpetasid koostöö