Parafraseerides üht kommertsraadio reklaami... Kujutage ette, kui võistluste registreerimislauda astub transatleet, sünnipäraselt mees, ja annab teada, et on nüüd naine ning tahab starti tulla.

Probleem ei ole fiktiivne, vaid võetud elust. Nädalapäevi tagasi võidutses USA mainekal naiste velotuuril sugu vahetanud Austin Killips, ajades naisratturid üle maailma pöördesse. Praeguse loo ajend ei olnud aga Killips, vaid endise rattaässa Inga Thompsoni kinnitus, et viimastel aastatel on rattasporti lisandunud umbes poolsada transnaist üle ilma ja neid tuleb aina juurde. Mis tähendab, et varem või hiljem tahab mõni neist ka Eestis võistlustulle asuda.

Niisiis... Mis juhtub siis, kui transatleet registreerib end mõnele Eesti rattasõidule? Mida teeks Eesti tõsteliidu juhatuse liige Alar Seim, kui transatleet tahaks osaleda siinsetel võistlustel?