VIDEO JA FOTOD | Urmas Sõõrumaa silm näeb Tokyo olümpia postmargil mitmevõistlejat. Mis märk see võiks olla?

Eesti Panga muuseumis esitleti täna Tokyo olümpiamängudel osalevale Eesti koondisele pühendatud Eesti Panga meenemünti ja Omniva postmarki koos esimese päeva ümbriku ja templiga. Kaheksaeurose nimiväärtusega hõbemündil "Päikesetõus" on kujutatud Tokyo lähedal asuva Fuji mäe tagant tõusvat päikest, postmargil ja esimese päeva ümbrikul on kujutatud odaviskajat erinevate Jaapani elementidega.

Enne kui postmargi kujundanud Triin Heimann oma tööd presenteeris, pidas Iseseisvussaalis kõne Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa, kes luges postmargil kujutatud sümbolitest välja hoopis vihjeid mitmevõistlusele. Ta viitas, et 2018. aasta Pyeongchangi taliolümpiamängude postmargil kujutati kiiruisutajat - just sel alal tuligi Eestile selle olümpia parim tulemus, Saskia Alusalu neljas koht ühisstardiga sõidu finaalis.

"Kunstnik ütles küll, et sellel on odaviskaja, aga kui vaadata kogu kujundit, mida minu silm näeb, siis seal on midagi rohkemat. Seal kumab midagi mitmevõistluse sarnast. See on hea märk. Mäletame ju 2018. aasta Pyeongchangi olümpia marki, kuhu sattus juhuslikult peale kiiruisutaja. Eestlased olid tolleks hetkeks hakanud seda ala ära unustama, aga võta näpust - saime oma parima koha!" rääkis Sõõrumaa Delfile.

Koroonapandeemia tõttu aasta võrra edasi lükatud olümpia alguseni on jäänud 58 päeva. Endiselt pole kellelgi täit kindlust, et mängud toimuvad. Jaapani üks suurimaid päevalehti Sahi Shimbun, mis on ühtlasi Tokyo olümpia ametlik partner, kutsus oma tänases juhtkirjas üles mänge tühistama. Erinevate küsitluste järgi ei poolda olümpia toimumist Jaapanit tabanud uue viiruselaine tingimustes suur hulk kohalikke elanikke.

"Usun, et need toimuvad, kuna on ikkagi suvi ja need asjad üldreeglina lähevad pandeemia mõttes paremaks. Nii palju on pingutatud. Kuigi tänases maailmas ei tea keegi, mis homme toimub, siis ma ikkagi usun, et asjad lähevad sedaviisi, et olümpiamängud toimuvad," sõnas Sõõrumaa. "Eesti olümpiakomitee kinnitab oma lõpliku võistkonna 2. juunil. Ühesõnaga usume parimasse."

Vaata pikemat intervjuud Urmas Sõõrumaaga videost!

Miks just odaviskaja?

Postmargi kujundanud Triin Heimanni inspireeris Jaapani loodus ja kultuur, aga ka keskkonnasõbralikkus. "Jaapani olümpiakomitee otsustas valmistada olümpiamedalid taaskasutatud elektroonikaseadmetest ning selline keskkonnasõbralikkus pani värvid minu peas liikuma. Sellest sai inspireeritud ka odaviskaja taga olev roheline leht, mis on ühtlasi vihje esimest korda olümpiakavas olevale surfile. Miks on margil odaviskaja? Sest odavise on minu lemmikspordiala."

Tokyo olümpiamängudele pühendatud postmargi tiraaž on 30 000 tk ning nominaal 1,90€ vastab rahvusvahelise kirja tariifile.

Hõbemündi kujundanud Ander Avila sõnul sai mündikujundus alguse aastaid tagasi mündikujunduse seminaril. “Ootasin teemat ning kui kuulsin Tokyo olümpiamündi kujunduskonkursist, otsustasin osaleda. Graafilise disainerina on minu jaoks Jaapan väga südamelähedane maa. Heaks näiteks on siin 1964. aasta Tokyo olümpiamängude plakat – ühtegi elementi pole võimalik ära võtta ega lisada. Loomisfaasis sai otsustamatus minust võitu ning tegelikult kujundasin kaks münti, mõlemad jõudsid esikolmikusse. Võitnud meenemündil on üks magus detail – nimelt on EOK logol olümpiatuld sümboliseeriv leek ning EOK logo Fuji jalamil viitab sellele, et Fuji näol on tegemist vulkaaniga.”

Hõbemündi tiraaž on 3000 tükki ning ühe mündi hind on 45 eurot, nimiväärtus aga 8 eurot. Eestis on koroonaviiruse leviku risk endiselt kõrge, mistõttu müüakse meenemünti ainult Omniva e-poes. Postkontorid ja Eesti Panga muuseumipood meenemünti ei müü. Mündimüük algas e-poes kolmapäeval, 26. mail kell 12. Üks ostja saab korraga soetada kuni 10 münti, münte broneerida ei saa.

XXXII suveolümpiamängud toimuvad 23. juulist kuni 8. augustini Jaapani pealinnas Tokyos. Algselt pidi võistlus toimuma 24. juulist 9. augustini 2020, kuid esimest korda olümpiamängude ajaloos lükati spordipidu COVID-19 pandeemia tõttu aasta võrra edasi. Tokyo on Aasias esimene linn, kus suvemänge on korraldatud kaks korda.

Eesti osaleb iseseisva riigina suveolümpiamängudel 13. korda. Esimese eestlasena võitis olümpiamedali maadleja Martin Klein 1912. aastal Stockholmis, kes esindas toona Tsaari-Venemaad. Esimese Eesti Vabariigi sportlasena krooniti olümpiavõitjaks tõstja Alfred Neuland 1920. aastal Antwerpenis. Kokku on toodud koju 26 kuldmedalit, 22 hõbemedalit ja 29 pronksmedalit.