KOMMENTAAR | Paul Keres: EADSE võimuhaarang. Sõltumatu spordikohtu asemel luuakse hoopis olümpiakomiteest sõltuvat distsiplinaarorganit

On huvitav vaadata, kuidas ühest pealtnäha täiesti süütust ja eelduslikult meie ühiskonnas tervitatud ilmingust – spetsialisti arvamusavaldusest – on lahti rullunud enam-vähem skandaali mõõtu, aga ometigi sisu järgi tõsine debatt spordikogukonna rahumeelse arveteklaarimise (ehk juristide keeles vaidluste lahendamise) reformimise üle.

Olles ka ise seda protseduuri nii rahvusvaheliselt kui ka kohalikul tasandil kogenud, mõtlesin samuti arutelusse panustada ja sestap on alljärgnevalt esile tõstetud mõned mõtted, mis sellest kogemusest võrsuvad.

Esiteks, kui midagi reformida, siis peaks selleks olema õige hea põhjus. Kui reformi eesmärki ei ole võimalik arusaadavalt ja lihtsalt sõnastada, ei ole võimalik hinnata, kas seda reformi on ülepea vaja ega ka seda, kas pakutud reformikava on selleks sobiv või oleks seda vaja siit-sealt kohendada. Seni ei ole avalikkusele, spordiorganisatsioonidele ega sportlastele avaldatud selgelt sõnastatud ja läbimõeldud probleemipüstitust, mida spordikohtu loomisega kõrvaldada soovitakse.