KOMMENTAAR | Külm fakt: toetada tuleb vaid neid noori, kes saavutavad tulemusi. Ülejäänud suuri medaleid ei võida (peale kahe erandi)

Eesti (noorte)sport vajab muutusi, arvatakse. EOK presidendikandidaat Kersti Kaljulaid on igas sõnavõtus rõhutanud, et alaliitudele ei peaks noortetoetusi jagama mitte tulemuste järgi, nagu praegu, vaid andmetepõhiselt – testime sportlase ära, vaatame, kaugele ta võiks tulevikus jõuda ning maksame raha selle järgi.

Iseenesest pole Kaljulaidi idee uus – Kultuuriministeerium plaanib sama, soovides algatades eelnõu (mis pole paraku veel kuhugi jõudnud) pealkirjaga: „Alaliitude noortespordi toetuse jagamise põhimõtete muutmine selliselt, et noores eas tehtud tulemustel oleks väiksem kaal toetuse suuruse kujunemisel.“

Idee on ühest küljest jumekas. Hoobilt meenuvad mitmed noored atleedid, kes on preemiaraha ja toetuste nimel üle forsseeritud ja seejärel katki läinud enne, kui täiskasvanute seas midagi korda suutnuks saata. Näiteks kolmikhüppajad Kaire Leibak (juunioride maailmameister) ja Liane Pintsaar (juunioride EM-i kuld) ning siia nimekirja võib lisada teisigi, kelle karjäär sai liiga vara otsa.