VIDEO | Kolmandaks ametiajaks kandideeriva Sõõrumaa tiimis on kaks ministrit, olümpiavõitja ja orienteerumisentusiast
(120)Reedel, 11. oktoobril toimuvad Eesti olümpiakomitee presidendi valimised. Juba varem olid oma programmidega avalikuks tulnud Kersti Kaljulaid ja Erich Teigamägi, täna kell 11 Kalev Spa ujulas toimunud pressikonverentsil tutvustas oma plaane pikemalt ka Urmas Sõõrumaa.
Sõõrumaa asepresidendinandidaadid on olümpiavõitja Erki Nool, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, kaitseminister Hanno Pevkur ja endine Eesti ja rahvusvahelise orienteerimisföderatsiooni president Leho Haldna. Nool kandideerib EOK asepresidendiks ka Teigamägi kõrval.
Noole vastutusvaldkonnaks Sõõrumaa tiimis saaks tipp- ja saavutussport, Kallasel koolisport, Pevkuril võistkonnaalad ja Haldnal, kes pressikonverentsil viibida ei saanud, liikumisharrastus ja massisport.
„Minu programm on saanud teoks kuuajalise hästi intensiivse suhtlemise tulemusena. On olnud sadu kohtumisi, kõnesid, meile ja mõtisklusi. Elu on aga selline, et see, mida pakub meile homne päev, teeb sinna kohe väikseid korrektuure. Nagu viimastest aastatest näinud oleme, tuleb ka ootamatustega osata hakkama saada. Nagu targad mehed on öelnud: „Kui tahad edasi minna, peab plaan olema“. Kui midagi tuksi läheb, läheb ka plaan tuksi ja sellega koos kogu üritus,“ ütles Sõõrumaa pressikonverentsi avasõnades.
„Minu programmi selgroog näeb ette, et Eesti riigis tuleb lähtuda eelkõige seadustest, sest need on meid kutsunud ühisele joonele. Seadus ütleb, et spordielu riigis korraldab riik, järgmisena kohalikud omavalitsused ja spordiorganisatsioonid. EOK kui kogu spordi ja liikumise katuseorganisatsioon käsitleb kõiki neid tasandeid, mida riigi poolt on spordipoliitika alustena kinnitatud. Selle esimene punkt ütleb, et kogu sporditegemise põhi ja vundament on liikumisharrastus, mis annab rahvale tugevama tervise ja loob sportliku meele, mille peale on võimalik ehitada saavutus- ja tippsporti. Samuti märgivad spordipoliitika põhialused ära selle, et meile on tähtis rahvusvaheline edu riigi kuvandi eesmärgil ning sangarite olemasolu ühtekuuluvustunde näol.“
Riigikaitsest motospordi ja automudelismini
„Tõin programmi juurde ka ajamärke, mis on sellised, et maailm on muutunud oluliselt globaalsemaks. Rahvastikuarv kasvab, miljonitele inimestele on spordi tegemine maailmas saanud kättesaadavamaks. Häid spetsialiste ja treenereid ostetakse üle suurtele turgudele ja maadele. Sellises olukorras, kus Eesti demograafiline pilt on maailmale tervikuna vastupidine, peame konkurentsivõime säilitamiseks keskenduma oma talentide leidmisele ja varustamisele abiga, et neil oleks võimalik maailmas läbi lüüa. Selle programmi üks iseloomulik joon on ka see, et ma teeks väikse joone vahele Team Estoniale ja saavutusspordile, et oleks rohkem fokusseeritum. Kust see piir täpselt läheb, hakkame kohe töö käigus rääkima, kui ma valituks osutun,“ jätkas Sõõrumaa.
„Veel iseloomustab tänast aega see, et riigikaitse on muutunud oluliselt tähtsamaks kui aastaid tagasi. Ma arvan, et ei oleks väga tark tegu, kui me riigi- ja kodanikukaitse seisukohalt ei kasutaks ära spordi võimalusi. Rääkimata sellest, et terve ja tugev rahvas suudab oma riiki kaitsta. Näiteks on meist mitte kaugel toimuv sõda näidanud, et seal sõdivad motopolgud. Meil on Eestile au ja kuulsust toonud motosport - miks mitte vaadata seda uuest küljest. Osad EOK liikmed tegelevad droonide lennutamisega - miks seda ei võiks teha kordades rohkem kui praegu? Ja automudelism me näeme, et varsti hakkavadki sõjaväljal ringi lendama droonid ja mudelid. Kodanikukaitse seisukohalt oleks rumal neid valdkondi kasutamata ja laiendamata jätta.“
Loe Sõõrumaa programmi täismahus:
EESTI OLÜMPIAKOMITEE PROGRAMM JA TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2024 – 2028
„Me peame muutuma või meid muudetakse.“
Thomas Bach, ROK-i president
EESTI OLÜMPIAKOMITEE ON KOGU EESTI SPORDI JA LIIKUMISE KATUSORGANISATSIOON
EOK strateegilised eesmärgid ja prioriteedid
EOK strateegiline eesmärk on tagada koos riigiga konkurentsivõimeline keskkond tippspordi arendamiseks ja Eesti väärikaks esindamiseks, laiapõhjaliseks saavutuspordiks ning tippspordi järelkasvuks ja elukvaliteeti ning tervena elatud aastate kasvu mõjutavaks liikumisharrastuseks.
Eesti spordipoliitika visioon ja eesmärk aastani 2030
Aastal 2030 vastab Eestimaa inimeste vaimne ja kehaline tasakaal ning heaolu Põhjamaade tasemele. Liikumisel ja spordil on oluline kasvav roll eestimaalaste elujõu (TAHE) edendamisel, rikka elukeskkonna loomisel ja Eesti riigi hea maine kujundamisel.
Eesti riigi hea maine rajaneb elujõulisel ja väärikal elanikkonnal, kelle sporditegevus, saavutused ning esindatus on rahvusvaheliselt tunnustatud.
Põhimõtted ja väärtused
Liikumine ja sport on Eestis sotsiaalselt ja majanduslikult oluline tulemusvaldkond, mille arengut suunab riik.
Liikumine ja sport rajanevad järgmistel väärtustel:
- aus mäng
- ühtekuuluvus
- kaasamine ja avatus
- tervislik ja aktiivne elu
PRIORITEETSED ARENGUSUUNAD
TIPPSPORT - TEAM ESTONIA (TE)
Tippsport on võistlusspordi äärmuslik vorm
TE tulevik:
- TE peaks olema eraldiseisev SA, et olla globaliseeruvas maailmas fokusseeritud ja paindlikum, kui talle loomisel (2019) pandud ülesannetes;
- TE eesmärk on OM-idel, MM-idel ja teistel rahvusvahelistel tiitlivõistlustel medalite võitmine, tuua Eesti riigile tuntust ning avaldada positiivset mõju meie elanikkonna sportimisele;
- TE on Eesti tippspordi toetamise süsteem, et tagada kõik vajalik maailma absoluutses tipus läbilöömiseks (treenerid, teadus ja tehnoloogia jne);
- TE toetab eelkõige neid sportlasi, kelles on ainest tipus läbilöömiseks, keskendudes nii täiskasvanutele, juunioritele kui ka noortele ning valiku otsuste tegemisel kaasatakse ekspertarvamusi ja tänapäevaseid tehnoloogiaid.
SAAVUTUSSPORT LAIEMALT
Saavutusspordi eesmärk on eelkõige tagada võistlusspordi laiapõhjaline kandepind.
Saavutusspordi arendamisel on prioriteediks laste ja noorte mitmekülgne treeningtegevus spordiklubides ja spordikoolides.
Väärtustada laste ja noorte sihipärast sporditegevust ja täiendada selle valdkonna toetussüsteeme.
Luua ja arendada piirkondlikke ning üleriigilisi õppe- ja treeningkeskusi.
Leida täiendavaid vahendeid Audentese spordikoolile tipptasemel treenerite palkamiseks ja kõrgtasemel treeningtehnoloogiate omandamiseks.
Tagada saavutussportlastele laiapõhjaline tugiteenuste kättesaadavus.
Luua tippsaavutustele orienteeritud sportlastele kõrgkoolides ja jõustruktuurides tingimused rahvusvahelisel tasemel konkureerimiseks.
Arendada tippspordi konkurentsivõime tagamiseks spordivaldkonna teadus- ja arendustegevust. Teha aktiivset koostööd ülikoolide ja spetsialistidega, et kaasata treenimiseks kaasaegseid tehnoloogiaid ning spetsiaalseid treeningsimulaatoreid.
Töötada välja strateegia, kuidas leida talente neile traditsioonilistel ja sobivatel spordialadel.
Leida võimalus toetada uute ja meie rahvusele sobivate spordialade arendamist rahvusvahelistel tiitlivõistlustel läbi löömiseks, näiteks 3x3 korvpall, rannavõrkpall, seinaronimine jne.
STRATEEGILISED EESMÄRGID JA PRIORITEEDID
LIIKUMISHARRASTUS EHK MASSISPORT
Terve ja liikuv rahvas on eduka ja õnneliku ühiskonna alus. Toetades massisporti ja laiapõhjalist spordiga tegelemist koolis, loome laia baasi andekate sportlaste valikul.
Koolispordi toetamisega anname täiendava mahu meie treenerkonna hõivatusele ja spordirajatiste efektiivsele kasutamisele.
Eestimaalastest liigub praegu iga kolmas (400 000 inimest) teadlikult. Et jõuda liikumisaktiivsuses ja osalejate arvus Põhjamaade tasemele, peaks aastaks 2028 liikuma teadlikult vähemalt 600 000 eestimaalast. Selleks tuleb kujundada eri vanuserühmadele võimalikult sobivad sportimis- ja liikumistingimused.
Tõhustada Liikumisharrastuse Kompetentsikeskuse tegevust koos spordiühinguga Jõud, Koolispordiliidu ja maakondlike ning suuremate linnade spordiliitude ja spordiametitega.
Jätkata Sport Koolis pilootprojektidega, kuni sellest saab haridussüsteemi loomulik osa, järgides WHO soovitust – iga laps liiguks vähemalt 7 tundi nädalas aktiivselt (juhendatult). Elukestva liikumis- ja spordiharrastuse alused luuakse liikumisõpetuse abil lasteaedades ja koolides, et õpetada eluks vajalikke põhioskusi ja innustada sportimisest rõõmu tundma.
Juurutada riigikaitseõpetuse osaks ka vaimne ja füüsiline valmisolek riiki kaitsta. Eesmärgiga, et sõjaväeteenistus ei peaks algama füüsilise valmisoleku aluspõhja loomisega.
Toetada massispordisündmuste korraldamist, mis kaasab ka harrastussportlasi.
Mõjutada ühiskonda (sealhulgas valitsus) looma süsteemi, mis motiveerib inimesi tahtma olla terve ilma ravi ja rohtudeta (maksusoodustused jne).
Mõjutada nn liikumisretseptide kasutuselevõttu Tervisekassa toetusel.
Laiendada oluliselt firmaspordi kandepinda ühendamaks kordades rohkem ettevõtteid, tehes koostööd Tööandjate Keskliiduga.
Eesmärk vähendada vähesest liikumisest ja istuvast eluviisist tingitud tervisevaegusi.
TREENERID
Treenerite arendamine tuleb seada riiklikuks prioriteediks ja suurendada oluliselt magistriõppega treener-õpetajate arvu. Eestis on 4300 atesteeritud treenerit, lisaks umbes 2000 juhendajat, neist alla 2000 töötab põhikohaga.
Eesmärgid:
- leida lahendused riigi kärpeprogrammist tuleneva kompenseerimiseks;
- tõhustada ja kaasajastada treenerite koolitusprogramme;
- leida koos riigiga võimalus magistriõppes õppivate treenerite ja pedagoogide arvu kasvuks;
- tegeleda, et kvalifitseeritavate treenerite palga- ja sotsiaaltagatised võrdsustuks õpetajate tagatistega;
- leida vahendeid ja laiendada Audentese Spordigümnaasiumis õppijatele treeneri 3-kategooria kutse omandamist;
- sporditegemisel koolis on õpetajate-treenerite koolitus kohandatud liikumise ja sportimise lõimitud õpetuseks;
- tippspordi treenerite koolitus on kohandatud eelkõige tippspordi treenimise vajadusest lähtuvalt.
SPORDITARISTU
Sporditaristu rajamine vajab riigi ja KOV-ide kokkulepet. Spordi infrastruktuuri rajamisel tuleks kolmandaks osapooleks kaasata erasektor, kellele jääb hilisem haldusvastutus.
Võtta eestvedaja roll:
- olümpiaujula rajamiseks koos riigi ja Tallinna linnaga;
- pallimängu treening- ja võistluskeskuse loomine Audentese piirkonda;
- multifunktsionaalse suurhalli rajamine (10 000-15 000 pealtvaatajat) koos riigi ja erainvestoritega, parendada ja täiendada teisi spordirajatisi;
- jätkata investeeringuid olulistesse spordiobjektidesse;
- jätkata ja täiendada spordirajatiste tunnustamist.
SPORT KUI MAJANDUSHARU JA SPORDI RAHASTAMINE
Spordi kui majandusharu käive on vähemalt 1 miljard eurot aastas, millest riigile laekub sadu miljoneid maksutulu. Riigi osa on 50 miljonit eurot, KOV-idel 100 miljonit eurot, inimeste enda osalus 130 miljonit, sponsorlused 50 miljonit, spordikaubandus 240 miljonit; lisaks sporthobused, sportautod, paadid, jahid, auto, moto, kardid jne, samuti spordivõistlustelt ja spordi massisündmustest tulenev rahavoog.
Tegevused:
- jätkata teavitustööd nii liikmete hulgas kui ühiskonnas tervikuna;
- luua tehniline platvorm „Spordikapital“, kus ettevõtted ja eraisikud saaks spordile ning sportlastele panustada, saades enda teost ja suhtumisest tagasisidet ning tunnustust;
- leida maksukärbetest puudutatud väiksematele ja piirkondlikele alaliitudele toetust vähemalt 100 000 euro ulatuses;
- otsida võimalusi ka väiksemate ja vähem tuntud spordialade tegemiste ning saavutuste kajastamiseks;
- kaasata eksperte ja spetsialiste õpetamaks sportlasi ja organisatsioone tänapäevaste vahenditega turundama ning sponsorsuhteid looma. Pakkuda spordimanageri õpetust ja abi;
- jätkata teavitustööd kulude kohta, mis on tingitud vähesest liikumisest ja istuvast eluviisist. Nende kulude hinnanguline suurus on vähemalt 500 miljonit eurot aastas;
- otsida toetusvõimalusi korraldamaks rahvusvahelisi spordi tiitlivõistlusi Eestis.
EOK STRUKTUUR JA JUHTIMINE
Lähtume järgnevatest põhimõtetest:
- kehtivad seadused, EOK põhikiri, EOK Täiskogul püstitatud ülesanded;
- EOK president ja EOK täitevkomitee on EOK liikmete poolt valitud, et planeerida EOK strateegilist tegevust, korraldada EOK juhtimist ning teostada järelevalvet peasekretäri poolt juhitava sekretariaadi üle;
- EOK president juhib ja korraldab täitevkomitee tööd ja esindab EOK-d;
- EOK asepresidendid (AP) kureerivad neile määratud osa;
AP 1 tipp- ja saavutussport, TEAM ESTONIA
AP 2 sport ja liikumine kõikide koolitasanditega seonduvalt, kogu treenerite ja juhendajatega seonduv
AP 3 pallimängude ja võistkonnaaladega seonduv
AP 4 organisatsioon ja liikumisharrastus laiemalt, sport kui majandusharu
EOK täitevkomitee töö tõhustamiseks saavad kõik täitevkomitee liikmed kureerida vähemalt ühe toimkonna tööd.
Võimalikud toimkonnad ja juhtimisüksused:
Team Estonia
Saavutussport
Liikumisharrastus
Koolisport
Treenerid-juhendajad, kohtunikud ja muud spordi taustajõud
Piirkondlikud ja linnade spordiliidud
Tehnikaspordi alaliidud
Võitlusspordi alaliidud
Ülikoolisport
Sport ja kaitsejõud
Spordimajandus, spordi turundus, spordi nähtavus
Väiksemate spordialaliitude toetustoimkond
Sporditaristu toimkond
Õiguse ja spordieetika toimkond
Iga täitevkomitee liige teeb täitevkomitee korralistel koosolekutel oma toimkonna tööst 1-2 ettekannet aastas.
Samastan ennast mõttega, mida ütles kindral Johan Laidoner Eesti spordiliikumise 20. aastapäeval: „Olen jälginud meie spordiliikumist rahuldustundega. Olen andnud talle osa endast ja annan seda ka edaspidi, sest olen hinnanud temas esmajärgulise tähtsusega riiklikku tegurit igale rahvale, kes tahab olla terve, elujõuline ja võimas.“
