Jõulumuinasjutt või tõestisündinud lugu? Eesti jalgpallikoondis alistas maailma TOP10 tiimi, nüpeldas tulevast MM-finalisti ja vaigistas ülbed venelased

Jõulud on andmise aeg. Eesti Päevalehe ja Delfi sporditoimetus taaselustab meie jalgpallisõpradele kingituseks hunniku ilusaid mälestusi ja tõestusi, et suudame ikka küll. Daamid ja härrad, teie ees on Eesti koondise kõigi aegade võitude TOP10!

Rahvuskoondisel on parasjagu olnud pikk võidupõud – 16 järjestikuses kohtumises pole võidurõõmu maitstud. Võib-olla mõni noorem jalgpallisõber ei mäletagi, et Eesti koondis on ikka võitnud ka ja mitte ainult San Marinot, Gibraltarit ja Leedut. Õige aeg on meelde tuletada ilusaid hetki, sest neid on siiski olnud ju küll, isegi päris uskumatuid ja muinasjutulisi.

Võtsime arvesse Eesti koondise võite oma lipu all, ehkki mõnele vanemale toimetuse liikmele see ei meeldinud. „1984. aastal võitis Eesti NSV jalgpallimeeskond Tallinnas Komsomoli-nimelisel staadionil Afganistani koondise 3:0. Võõrustajate väravad lõid teisel poolajal Ott Mõtsnik, Boriss Rubanovitš ja Enn Läänmäe. See oli ajal, kui Eesti mehed Afganistanis sõdisid, aga samas suur asi – panime võõramaa koondisele ära,” meenutas Jaan Martinson, kes protesti märgiks loobus žüriis osalemast.

No mis seal ikka. Selleks ajaks, kui toimetuse juht Peep Pahv suutis oma reastuse koostada, olid noored ja käbedamad (Gunnar Leheste, Madis Kalvet, Meelis Naudi, Ats Kuldkepp, Kaspar Ruus ja käesoleva loo autor) oma punktid juba ammu andnud ja edetabel oli sisuliselt paigas. Pahvi „absoluutne tõde” suutis üksnes rikkuda võitja täiusliku punktiskoori ja kergitas taasiseseisvumise järel saadud esimese võidu koha võrra – eelviimaseks.