Aus vile või kohtunike võlg Iirimaa ees – kas Kassai tegi Eestile liiga või mitte?

Viktor Kassai nimi mõjub isegi peaaegu kümme aastat hiljem Eesti jalgpallisõpradele punase rätikuna. Tema otsused Eesti–Iirimaa kohtumises (eelkõige punased kaardid Stepanovile ja Piirojale ning iirlaste kasuks määratud penalti) põhjustasid rahva seas tohutult pahameelt.

Käesolev artikkel ilmus viimases ajakirja Jalka numbris.

Skandaalse kohtumise järel sündis Facebookis kiirelt lehekülg nimega „Viktor Kassai dislike“, mis kogus vaid paari päevaga üle 30 000 toetaja, kes seal ungarlasest kohtunikku Eesti sihilikus põhjalaskmises süüdistasid. „Kassai“ muutus ühe õhtuga Eesti spordisõprade seas sisuliselt sõimusõnaks.

Eesti Jalgpalli Liidu peakohtunik Uno Tutk: „Kassai teab seda kõike. Olen teda kaks-kolm korda pärast seda näinud. Tema tiimil läks kehvasti ju ka 2012. aasta EMil, kus nad jätsid Ukraina värava lugemata (Inglismaa ja Ukraina alagrupimängus ei fikseerinud Kassai brigaadi väravajoonekohtunik Ukraina viigiväravat – pall ületas napilt väravajoone, ent John Terry lõi selle sealt kohe välja ja kohtunikud lasid mängul jätkuda. Sealjuures oleks VARi olemasolul värav niikuinii tühistatud, sest enne oli Ukraina ründaja tegelikult olnud suluseisus – toim.). Kassai muigas, et oleks tore, kui Eesti ja Ukraina teeksid sõprusmängu ja kutsuksid teda kohtunikuks. Ta ütles, et teab, et on mõlemas riigis vihatud, aga peab sellega elama.“

Kas Kassai otsused olid siis valed – tegi ta Eestile ülekohut?

Raio Piiroja: „Ütleme, et see oli ka ajuvaba vilepartii! Ma arvan, et isegi Uno Tutk nõustuks, et see oli natuke ühele poole kaldu vile.“

Paraku arvab Piiroja siinkohal valesti. Tutk: „Ainus asi, mille pärast Viktor Kassai ei saanud väga head hinnet, oli see, et ta ei andnud Stepanovile otse punast kaarti, vaid jättis selle teiseks kollaseks. See oli viimase lootuse viga. Ülejäänu võime ajada meie ootuste ja läbipõlemise kaela.“

Raio Piiroja enda eemaldamisest: „Tegelikult oli ju ründaja viga – mind lükati selga. Keskväljal süütus olukorras teine kollane kaart anda – see näitab kohtuniku suhtumise ära. Hea näide on üks mu viimaseid mänge koondise eest, mis oli kodus Hollandi vastu. See oli tegelikult meie mäng, oleksime pidanud 2 : 1 võitma. Ukraina kohtunik eksis ja andis Hollandile lõpuks pehme penalti. Mehel oli nii palju mune, et mõni päev hiljem Sergei Zenjovi mängu vilistades palus ta Zenjovilt vabandust ja soovis, et ta poistele edasi ütleks, et kehvasti läks. Sellise mehe ees müts maha!“

Sergei Pareiko: „Mulle natuke kohe alguses paistis, et ta on Eesti vastu. Mäng oli jõuline ja terav, meie keskkaitsjad said kohe mõlemad kollase kaardi, mida ilmselt Meistrite liigas ei oleks antud. Võibolla oleks ta saanud natuke asja pidurdada, selle asemel et kohe kaarte andma hakata. Samas ei saa Kassaid süüdistada. Sergei Hohlov-Simson oli Kassaiga koos ühel UEFA koolitusel ja Kassai ütles seal, et mäletab seda mängu ja neid kaht punast kaarti hästi – tema sõnul ei oleks seal saanud midagi muud teha. Pärast sellist mängu oled natuke ikka kohtuniku peale pahane, sest kaks punast tundub natuke liiast, aga kui pärast hakata neid olukordi üle vaatama, siis minu meelest olid mõned olukorrad võibolla 50-50, aga süüdistada teda kindlasti ei saa. Mõni kohtunik oleks ehk teisiti vilistanud. Kõik samas mäletasid, kuidas Prantsusmaa oli kaks aastat varem iirlaste arvelt MMile pääsenud.“

Konstantin Vassiljev: „Ei saa öelda, et kohtunik oleks tulnud mängu ära tegema, aga ta võttis konkreetse joone, et kes on tugevam ja kes nõrgem vastane. Kohe see esimene kollane kaart, mis ta Stepanovile näitas – ma arvan, et see oli liiga lihtsalt antud. Kohtunik ei jätnud endale edasiseks mänguks ruumi, vaid võttis kohe sellise liini, et sellised vead on kollase kaardi väärilised. Vaatasin mõned päevad hiljem El Clásicot, kus tehti kohe esimestel minutitel samuti keskväljal märksa raskem viga, aga kohtunik jooksis mängija kõrvale, rääkis temaga ja jättis endale ruumi mängu reguleerida, et asi lõppeks üksteist üheteistkümne vastu. Ei – kohtunik ei löönud meile väravaid, aga ta võttis mõnes olukorras vastu kõige rängema karistuse, mis oli võimalik.“

Tarmo Kink: „Pigem saime aru, et andsime ise mängu ära. Kohtunik saab muidugi asju mõjutada, aga ma küll ei mäleta, et oleksin mõelnud, et kohtunik kuidagi asja ära tegi. Seal olid 50-50 otsused – mis see kohtunik nüüd nii palju siis seal ära tegi? Paneme nüüd ennast olukorda, kus meie vastu oleks sellised vead tehtud: me oleksime ju tahtnud samu otsuseid, keegi poleks vastu vaielnud! Jooksime mängijatena ise lati alt läbi.“

Kommentaatorid pöörasid rahva ungarlase vastu

Arvestades seda, et neutraalse pilgu läbi vääris Stepanov kindlasti punast kaarti ning ka Piiroja eemaldamine ja Iirimaa penalti ei olnud ilmselgelt valed otsused, võib spekuleerida, et päris palju mõjutas rahva arvamust ETV eetris mängu kommenteerinud Kristjan Kalkuni ja Indrek Zelinski vaenulik suhtumine.

„Nüüd rikub kohtunik mängu ära. Uskumatu! Täiesti mänguline situatsioon… Mille pealt Kassai teise kollase välja mõtles?“ põrutas näiteks Zelinski pärast seda, kui Stepanov oli teise kollase kaardiga väljakult minema saadetud. Telekordused näitasid samal ajal, et kaart oli tegelikult igati õigustatud ja võinuks olla ka otse punane.

Piiroja eemaldamise puhul läks käima sama plaat. „Uskumatu! Ungarlane on täna küll absoluutselt allapoole igasugust arvestust!“ virutas Zelinski. Kalkun jätkas: „See paistab nüüd küll natuke selle moodi, et, jumala eest, ärge laske seda Eestit sinna finaalturniirile.“

Polnud siis ime, et rahvas Kassai vastu pööras – seda enam, et televiisorite taga võis olla tavapärasest kordades enam inimesi, kes jalgpallireeglite nüanssidega kursis ei olnud ja seetõttu ei osanudki kommentaatorite sõnades kahelda.

Tarmo Kink: „Kommentaatoritega ongi vahel nii, et nad võivad mõne mängija ka mängu parimaks rääkida ja samal ajal mõnest teisest kehvema mulje jätta. Ma teinekord mõtlen ka ise, et kuidas nad seda mängu näevad. Eks see oli emotsiooni pealt, nemad ka tahtsid nii väga.“

Pohlak toob välja huvitava „juhuse“

Aivar Pohlak toob Kassaist rääkides kiirelt välja tõsiasja, et Iirimaa oli vaid kaks aastat varem väga õnnetul kombel jäänud eemale MM-finaalturniirist. Otsustavas playoff-lahingus Iirimaa ja Prantsusmaa vahel mängis prantslaste ründaja Thierry Henry lisaajal karistusalas käega, mille järel prantslased võiduvärava lõid. Kohtunikel jäi toona Henry ebaaus tegutsemine märkamata ja Prantsusmaa võit jäi hoolimata protestidest jõusse. Muide: hiljem on seda intsidenti toodud välja ühe põhjusena, miks jalgpalli tulid videokohtunikud.

Aivar Pohlak: „Teame tagantjärele öelda, et olukord päädis sellega, et Iirimaa jalgpalliliit ähvardas FIFA kohtusse anda ja FIFA maksis seepeale neile viis miljonit dollarit, et asi sinnamaani ei jõuaks. Juhuseid maailmas ei ole. Meie sõber Kassai pandi vilistama ja päev enne tema väljalendu korraldati Ungari meediasse väga korralik artikkel sellest, kuidas iirlastele eelmine kord liiga tehti. Kassai pandi seeläbi surve alla – äris ja poliitikas korraldatakse tihti selliseid asju ja nagu näha, siis tehti ka jalgpallis. Ma ei taha väita, et Kassai tuli siia selle mõttega, et Eesti ära hävitada, aga kogu see taust pidi ta peas olema ja ehk tajus ta ka seda, et eestlased on oma maksimumi juba kätte saanud.“

Pohlak tunnistab samal ajal, et Eesti ei olnud ka ise edasipääsuks piisavalt küps. „Loomulikult põlesime ka ise läbi. Ütleme nii, et meil jäi ilmselt tegemata kodutöö see osa, et meie kaitseliin oleks pidanud vastastele vigade tegemises olema väga ettevaatlik. 50-50 otsuste Eesti kasuks minemine oleks selles mängus ilmselt väga keeruline olnud. Väga raske oleks olnud ka loota, et kogu meeskond ja Eesti rahvas oleks suutnud säilitada kaine mõistuse.“

Praegu töötab Kassai Venemaa jalgpalliliidu kohtunike osakonnas.