Mida peaksin teadma oma verest?
Analüüside abil saab hinnata mitmete haiguste riske, selgitada haigusliku protsessi olemasolu või puudumist. Laboriarstid on välja töötanud erinevad analüüside paketid, millega on võimalik saada ülevaade oma tervisest või kaebuste puhul saada jälile mõnele haiguslikule seisundile.
Järgnevalt on kirjeldatud organismi üldise seisundi üle hinnangu saamiseks analüüse, mis on koondatud Terviseriski põhipaketti. Selle tulemuste alusel saab selgust, kas tegemist võib olla põletikulise haiguse või infektsiooniga, aneemiaga, veritsushäirega, kilpnäärme talitluse häire, lipiidide või süsivesikute ainevahetushäirega, saab hinnata, kuidas töötavad neerud.
Kõige populaarsem arstide poolt tehtav vereanalüüs on hemogramm - kompleksuuring, kus mõõdetakse hemoglobiini sisaldust veres, loendatakse ning kirjeldatakse vererakud. Punavere näitajate alusel saab hinnata vere hapniku transpordivõimekust ja vedeliku tasakaalu organismis. Leukotsüütide hindamine võimaldab saada teada immuunsüsteemi seisundist, põletiku olemasolust, kalduvusest allergiale. Trombotsüüdid osalevad verehüübimises ja võimaldavad anda esmase hinnangu veritsushäirete kohta.
C-reaktiivne valk on tunnustatud põletikumarker, mis näitab, kas organismis on põletikulist haigust. Tänapäeval on analüüs kasutusel ka südame-veresoonkonna haiguste riski näitajana. Südame-veresoonkonna haigused on Eestis ühed peamised surma põhjustajad. C-reaktiivse valgu analüüsiga saab normist kõrvalekaldeid juba varakult avastastada.
Raud on oluline bioelement hemoglobiini ja erütrotsüütide sünteesiks, aga ka rakkude kasvu ja arengu reguleerija, vajalik südame-, lihaskoe- ja närvikoe talitluseks. Raua vähesuse tulemusena tekib aneemia. Liigne rauasisaldus kahjustab rakke ja ei ole samuti hea. Rauale hinnangu andmisel on otstarbekas määrata just organismi rauavaru ja selleks on ferritiin.
Glükoos on organismi peamine energiaallikas. Tugev füüsiline koormus, stress, põletused ja infektsioonid võivad põhjustada füsioloogilist veresuhkru tõusu. Kõrged väärtused viitavad aga suhkruhaigusele. Madalad väärtused võivad esineda, kui toiduga saadud süsivesikute kogus ei ole füüsilisele koormusele piisav. Lisaks glükoosile on suhkruhaiguse diagnoosimise ja haiguskulu jälgimise markeriks glükohemoglobiin. See analüüs võimaldab ka kindlaks teha inimesi, kellel on kõrgenenud risk diabeedi tüsistuste tekkeks.
Järgmine analüüs Terviseriski paketis on seotud maksaga. Maks on organismi võimas „keemiatehas". Probleemid maksaga võivad alata hiilivalt ja varaseks viiteks võib olla maksarakkude kahjustust peegeldavate ensüümide aktiivsuse tõus veres. Ensüüm, mida maksarakkude seisundi hindamiseks määratakse, on alaniini aminotransferaas (ALAT). Tegemist on kahjuks küll mittespetsiifilise analüüdiga, st, et ensüümi aktiivsuse tõusu põhjuseks võivad olla nii erineva geneesiga maksahaigused, aga ka ülekaalulisus, alkoholism, ravimite tarvitamine, skeletilihaste kahjustus ja tugev füüsiline koormus.
Kreatiniin on aine mis moodustub lihasrakkudes lihastöö korral. Tekkiva kreatiniini kogus on otseselt sõltuv lihasmassi suurusest ja lihaste aktiivsest kasutamisest. Kreatiniin eritub organismist peamiselt neerude kaudu ja sobib seetõttu neerukahjustuse sõeluuringuks, aitab hinnata neerude töö intensiivsust. Kreatiniini kõrged väärtused viitavad suurele lihasmassile, tugevale füüsilisele koormusele või ka neerukahjustusele. Kreatiniini madalad väärtused on tingitud nälgimisest, lihaste kõhetumisest.
Organismi ainevahetuse reguleerimisel mängivad olulist rolli kilpnäärme hormoonid. Kilpnäärme tööd aga reguleerib hüpofüüsist pärit hormoon (kilpnääret stimuleeriv hormoon ehk TSH). TSH sisalduse määramine sobib hästi kilpnäärmehaiguste esmaseks uuringuks. Kilpnäärme ületalitluse sümptomiteks on südamekloppimine, kaalulangus, närvilisus, käte värisemine, ärritatud silmad ja unehäired. Kilpnäärme alatalitlusele viitavad kehakaalu tõus, kuiv nahk, kõhukinnisus, aga ka pidev väsimus.
Terviseriski paketti on koondatud erinevad kolesteroolid. Lipiidide ainevahetuse uurimine on väga vajalik südamehaiguste ennetamise seisukohalt. Suurenenud kolesterooli sisaldus veres on üks olulisi südame- ja veresoonkonna haiguste põhjustajaid ja kõrge tase on riskifaktoriks ateroskleroosi ja sellega seotud müokardiinfarkti tekkes. LDL-kolesterooli (low densitiy lipoprotein) nimetatakse „halvaks kolesterooliks", kuna see salvestab üleliigse kolesterooli veresoonte seintesse, soodustades sellega atroskleroosi ja südame-veresoonkonna haiguste teket. Kõrgenenud LDL kolesterooli väärtused on just üheks südamehaiguste riskifaktoriks. HDL-kolesterooli (high density lipoprotein) kutsutakse „heaks kolesterooliks", kuna ta aitab eemaldada verest üleliigset kolesterooli ja läbi selle vähendada ateroskleroosi teket. Mida kõrgem on HDL-kolesterooli tase, seda väiksem on risk südame isheemiatõve tekkeks.
Triglütseriidid on oluline energia varuallikas organismis. Organism saab triglütseriide toidurasvadest, samuti sünteesib neid maks. Kui veres on triglütseriidide liig, suunatakse osa neist rasvkoesse. Triglütseriidide kõrgenenud kontsentratsioon soodustab veresoontes atrosklerootilisi muutusi, mistõttu erinevates organites tekivad verevarustuse häired: südamelihase pärgaterite atroskleroosi korral võib tekkida infarkt, aju veresoonte kahjustuste korral insult. Triglütseriidide kontsentratsioon veres võib olla tõusnud diabeedi, kilpnäärne alatalitluse, alkoholismi, kõhunäärme põletiku, krooniliste maksa- või neeruhaiguste korral.
D vitamiin on oma olemuselt tegelikult hormoon. D2 vitamiini organism ise ei sünteesi ja see saadakse toiduga (taimed ja mõned seened). D3 vitamiin on loomse (põhiliselt kala) päritoluga, kuid suurim kogus D3 vitamiinist sünteesitakse nahas UVB kiirguse toimel. Suvise keskpäevase päiksekiirguse (UVB) 10-15 minutilise toime vältel kätele ja näole sünteesitakse nahas 800-1000 ühikut D3 provitamiini. Sellest piisab täiskasvanud inimese päevase vajaduse katmiseks. D vitamiini varu on organismis 1-2 kuuks. D vitamiini vähesuse puhul on häiritud kaltsiumi ja fosfaadi imendumine soolest, mistõttu suureneb osteoporoosi risk. Vitamiin omab organismis ka palju teisi funktsioone: mõjutab verehüübivust, närvikoe talitlust, immuunsüsteemi ja omab diabeedi ning infektsioonhaiguste vastast toimet. D vitamiini vaeguse korral on inimene üleliia väsinud ja sageli haige.
Üks võimalus hinnata oma tervislikku seisundit või haiguste tekkimise riski, on teha analüüse. Lisainfot Terviseriski ja teiste pakettide kohta leiab meditsiinilabori leheküljelt www.synlab.ee. Sealt saab pakette tellida, valida laborit, kuhu minna andma veeniverd ning tulemused koos selgitustega saab samast portaalist paari päeva jooksul.
Juhul, kui tekib vajadus analüüside tulemuste lisaselgitamiseks, on võimalik tellida ka laboriarsti konsultatsiooni. Oluline on mõista, et laborianalüüsid annavad ülevaate organismi hetkeseisundist ja normaalsed tulemused ei garanteeri kõikide terviseprobleemide puudumist ning ei välista nende tekke võimalusi tulevikus. Tulemuste kõrvalekallete puhul võib tulemustega pöörduda oma perearsti poole.
Üle 50 aastastele naistele ja üle 40 aastastele meestele on soovitav lisaks jälgida east tulenevaid lisariske hindavaid analüüse, mis võimaldavad täpsemalt avastada hormonaalseid ja ainevahetushäireid, millest kirjutame juba uue nädala alguses!
