Kohtunike komisjon: Levadiale tehti penaltiga liiga

Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) kohtunike komisjon leidis, et Harju JK Laagri ei oleks pidanud saama penaltit 2:1 võidumängus FCI Levadia vastu, sest nimetatud viga tehti väljaspool karistusala.

FCI Levadia esitas pärast seda mängu Eesti kohtunike komisjonile taotluse kohtunike otsuste analüüsimiseks alltoodud mänguepisoodides.

„FCI Levadia juhib avalikkuse tähelepanu küsitavatele kohtunike otsustele JK Harju ja FCI Levadia mängus, kus esines vähemalt kolm episoodi, mida kohtunikebrigaad oleks pidanud kohtumise ajal üksikasjalikult analüüsima, kuna need mõjutasid/võisid mõjutada mängu kulgu ja selle lõpptulemust,“ kirjutas Levadia sotsiaalmeediasse postitatud video juurde.

Vaata kolme episoodi, mille kohta Levadia analüüsi palus:

Eesti jalgpalli liidu kohtunike osakonna juhataja Hannes Kaasik saatis antud episoodide kohta Delfile kommentaari, mille avaldame alltoodult täismahus.

„Esmalt suur tänu FCI Levadiale, et meie poole oma küsimustega pöördusite. Võtame neid alati tõsiselt ja vastame neile alati hea meelega põhjalikult.

Videokohtunike (VAR) süsteem on Eestis esimest aastat. Juba Premium liiga esimese ringi järel näeme, et VARi kasutusele võtmine on ennast Eestis õigustanud, sest see on aidanud korrigeerida väljakul tehtud otsuseid, märgata seda, mida väljakul ei märgatud, ning kokkuvõttes tõsta õigete otsuste protsenti enneolematult kõrgeks. Oleme tänulikud klubidele ja mängijatele hea koostöö eest selles protsessis ja tõstame esile kohtunikke, kes väga lühikese ajaga on saavutanud VARi toega mängude teenindamisel kõrge taseme.

Samas tuletame meelde, et VARi kasutusele võtmine käib alati kaasas teadmisega, et eksimusi võib endiselt ette tulla ning olukorda, kus sajaprotsendiliselt kõik otsused on õiged, ei tule ilmselt kunagi.

Kohtunike komisjon liikmed arutasid FCI Levadia kirja põhjalikult ja arutelu kokkuvõte on järgmine:

Olukord #1

Harju JK Laagri mängija nr 9 läheb palli pärast võitlema vastasmängija suunalise hüppega. Maandumisel sirutab ta enda vasaku jala, üritades palli vastasmängija jalgade vahelt ära mängida.

Sarnasel viisil vastasmängija tagant võitlusesse lähenedes on mängijal vähe lootust palli ausal teel mängida ning tegevuse tulemusel tekitab ta palli mängimata ebaausa kontakti vasaku jalapealsega vastasmängija sääre piirkonda ning parema mööda maad libiseva jalaga vastasmängija kanna piirkonda.

Maast kõrgele tõstetud vasaku jalaga tekitatud kontaktis puudub putsakorkidega tabamus ning hüppega kaasnev jõud ei rakendu otse vastasmängijasse, vaid esmalt maapinda ja alles seejärel mööda maad libisedes läbi vastasmängija. Lisaks ei ole näha, et ebaausa kontakti tulemusel toimuks kannatanu jalalaba väändumist. Seega ei ole rikkumisega loodud vastasmängijale ka selgelt vigastusohtlikku olukorda.

Küll aga on mängija taolisel viisil palli pärast võitlema minnes ignoreerinud teo ohtlikkust või selle võimalikke tagajärgi vastasmängijale ehk tegutsenud vastasmängija suhtes hoolimatult ning kohtuniku otsus karistada rikkujat kollase kaardiga on õigustatud.

Kahtlemata on olukorras eelkirjeldatu põhjal elemente ka tõsise vea ehk punase kaardi toetuseks ja seega on rikkumine vea raskusastme seisukohalt piiripealne.

Juhindudes VAR protokolli suunistest (sekkuda ainult selgete eksimuste korral) kinnitab ka videokohtunik korrektselt ja oodatult kohtuniku otsuse.

Olukord #2

Haju JK Laagri ilmne väravasaavutamise võimalus peatatakse FCI Levadia mängija nr 10 poolt rikkumisega, milles puudub palli mängimise üritus. Sõltumata rikkumise asukohast on sellisel juhul distsiplinaarkaristuseks rikkuja eemaldamine punase kaardiga, mille kohtunik ka korrektselt rikkujale määrab.

Ründajat kukutav esmane veavääriline kontakt selga kui ka sellele järgnev jalaviga toimuvad selgelt väljaspool karistusala. Olgugi et mängijad on omavahel jätkuvas kontaktis ka karistusalas, siis sellel kontaktil puudub juba kukkumisel oleva ründaja edasiliikumisele arvestatav mõju. Seega toimub rikkumine väljaspool karistusala ning määrata tulnuks karistuslöök.

Saab mõista, et rikkuja poolt üle ründaja õla asetatud käsi võis kohtunikule ekslikult tunduda, kui jätkuv vastasmängija kinnihoidmine karistusalas, kuid sellegipoolest tuleb kohtuniku poolt määratud penalti lugeda eksimuseks.

Vastavalt VAR protokollile lähtub videokohtunik väljakul tehtud otsusest (sealhulgas mängimise jätkamise lubamine) ning kohtunikult saadud infost ning võib abistada kohtunikku ainult selgete ja ilmsete eksimuste korral. Saab mõista, et kohtunikult laekunud info hoidmise kohta pani videokohtuniku raskemasse olukorda, kuid kuna videokordusi hinnates oli edastatud info selgelt ekslik, siis tulnuks videokohtunikul olukorda sekkuda.

Olukord #3

Ilmselgelt komplitseerituim ning enim küsimusi õhku jättev olukord, kus sõltumata olemasolevate kaameranurkadele, aeglustustele, suurendustele jääb palju olulist kaasmängijate tõttu varjatuks.

Harju JK Laagri karistusalas liiguvad mõlemad mängijad võrdselt kauguselt lahtisele pallile. Harju JK Laagri mängija mängib palli selgelt esimesena, kuid seda läbi riski võtmise olukorda mineku viisil.

Palli mängimise järgselt tabab teda FCI Levadia mängija jalalöök, millel võib olla edasise suhtes arvestatav kaal.

Kui kaitsja mängib palli, seejärel tekitab kontakti vastasmängija tugijalga ning siis tabab teda ründaja jalalöök, siis on tegemist kaitsja rikkumisega ning penalti otsus on nõutud koos VAR sekkumisega juhul, kui penaltit ei määrata. Lisaks distsiplinaarkaristus, mis antud olukorda arvestades oleks madala kontakti tõttu kollane kaart.

Kui kaitsja mängib palli, seejärel tabab teda ründaja jalalöök, mis ei oma mõju kaitsja jala liikumistrajektoorile ning seejärel toimub kontakt ründaja tugijalga, siis on tegemist kaitsja rikkumisega ning penalti otsus on nõutud koos VAR sekkumisega juhul, kui penaltit ei määrata. Lisaks distsiplinaarkaristus, mis antud olukorda arvestades oleks madala kontakti tõttu kollane kaart.

Kui kaitsja mängib palli, seejärel tabab teda ründaja jalalöök, mis omab mõju kaitsja jala liikumistrajektoorile ning seejärel toimub kontakt ründaja tugijalga, siis on tegemist ründaja poolse rikkumisega.

Nagu eelnevalt mainitud, siis olukorrale ametlikku hinnangut anda on keeruline, kuid pigem on kontakt ründaja tugijalga eelnevast jalalöögist tingitud. Seega on kohtuniku otsus korrektne.

Kuna olukorras on toimunu kohta ilmselgelt küsitavusi ja puudub tõestus selgest kohtuniku eksimusest, siis kinnitab ka videokohtunik korrektselt ja oodatult kohtuniku otsuse.

Antud mängu kohtunike vaatlejaks oli kohtunike komisjoni liige Hannes Reinvald, kelle kohapeal viibimine andis lisasisendi komisjoni lõplikuks kujunenud hinnangutele.“