VASTULAUSE | Palve ERR-ile ja Rivo Saarnale: avalikustage ka eelnevate kuude statistika, siis saame teada tegeliku tõe

Siinkirjutaja eilsele repliigile teemal “Millal kaob pohhuism ETV spordiuudistest” andis täna vastulöögi ERR-i sporditoimetuse juht Rivo Saarna (loe siit).

Väitsin eilses arvamusloos, et ERR-il pole ühtegi objektiivset argumenti, mis Robert Tähe Meistrite liigas tehtud elu mängu märkimata jätmist õigustaks. Kuna Saarna üritas ikkagi selgitada, et neil pole mingit kohustust Eesti spordi olulisemaid sündmusi ETV spordiuudistes kajastada, olin sunnitud asjade klaarimiseks kirjutama vastulause. Teen seda viie punkti kaudu.

Esiteks kõige olulisemast. Saarna ei saanud (või ei tahtnud saada) kahjuks absoluutselt aru, mis oli minu loo sõnum. Kinnitan, et repliik ei valminud klikkide kogumise eesmärgil (võrkpalliportaalis pole mingit vajadust kollaseid artikleid toota – toim.), vaid aastate jooksul tekkinud murest ETV sporditoimetuse valikute üle. Kogu Saarna aur läks minu süüdistamisele, mitte selgituste andmisele ja lahenduste otsimisele. Sporditoimetuse töös ei näinud ta aga ühtegi puudujääki. See näitab paraku, et ERR-is puudubki igasugune sisemine kriitika.

Teiseks, tuletan Saarnale meelde, et ETV spordisaade pole asjata õhtuste uudiste rubriigis kohe pärast AK-d. Sõna „uudis“ tähendab seda, et päeva olulisemad sündmused võetakse õhtuses saates kokku. Kui ETV avaldas Julija Mõnnakmäe Tartusse siirdumisest loo viis päeva hiljem, siis, andke andeks, tegu pole enam mingi uudisega. Fakt, et Mõnnakmäe kohta ei öeldud poolt sõnagi õigel päeval (8. november) ega järgneval päeval, mil ETV uudistes oli juhuslikult isegi lühike lugu tema debüütmängust (TalTech – Tartu), näitab vastava päeva toimetaja võhiklikkust või laiskust. Ütlen veelkord: kui Eesti koondise tähsaim liige otsustab karjääri jätkata ja ETV-l on tema debüütmängust uudistes videopilt, siis olnuks professionaalselt tehtud loo puhul ainuvõimalik, et lõik sisaldanuks umbes taolist lauset: tartlannad vedas sidemängijana võidule mitmekuulise pausi järel väljakule naasnud Julija Mõnnakmäe. Kõik. Sellest olekski piisanud. Uudistesaate mõte ongi ju anda edasi uut ja huvitavat infot Eesti sportlaste kohta. Palun sporditoimetuse juhil ka lõpetada see juba ammusest ajast kasutatav vabandus, et „uudis oli olemas ERR-i veebis või raadios“. Televisioon, veeb ja raadio on kolm täiesti erinevat meediumi täiesti erinevate tarbijatega.

Kolmandaks, ma pole kordagi väitnud, et Robert Tähest pidanuks videopilti näitama. Minu sõnum oli ja on see, et Täht tegi elu parima mängu maailma tugevaimas võrkpalliliigas. Ja seetõttu tulnuks suurepärane uudis igal juhul ka ära mainida. Täiesti lubamatu on minu jaoks Saarna järgnev tsitaat: „Võõrsil võistkondades leiba teenivate sportlaste üksikute mängude kajastamine paarilauselise tekstiuudise kujul pole ETV spordisaate eesmärk. Kuueminutilise spordisaate lõppu visatud lause Robert Tähe heast esitusest võrkpalli Meistrite liiga alagrupiturniiril ei oleks saatele ega vaatajale palju juurde andnud.“

Taoline lause kinnitab paraku veelkord, kuivõrd vähe mõistab ERR-i sporditoimetuse juht nii igapäevase uudistesaate olemust kui Eesti sporti. Me ei kujuta ju ette, et Aktuaalses Kaameras jääks mõni oluline Eestit puudutav uudis kajastamata ainult seepärast, et polnud telepilti. Ka jalgpalli Meistrite liiga mängudest pole ETV sporditoimetusel pilti, ometi tehti Ragnar Klavani esitustest alati mingisugune lugu valmis. Ja väga õige, et tehti – niivõrd oluline uudis ei saa ju jääda pildi puudumise tõttu kajastamata. Saarna annab lihtsalt oma sõnadega mõista, et Täht ja Meistrite liiga pole piisavalt kõva teema, et uudiskünnist ületada. Vastasel juhul võinuks ju leppida enne õhtust mängu Tähega kokku, et ta vastab vahetult pärast kohtumise lõppu telefonile ja annab intervjuu. Tähe loo puudumise tegelik põhjus oli aga see, et õhtune reporter polnud teadlik tema mängust või ei viitsinud seda uudistesse mahutama hakata, sest mäng lõppes tund aega enne saate algust. Aga seda Saarna ei tunnista.

Neljandaks, Saarna väidab, et ma avaldasin sisuliselt libauudise, kui väitsin, et alade kajastatavus pole ETV spordiuudistes tasakaalus ja võrkpall saab oma taset arvestades liiga vähe eetriaega. Saarna tõi kavalalt välja vaid viimase kuu näitajad, mil Eesti võrkpallinaiskond pääses esmakordselt EM-finaalturniirile, meeskond mängis EM-valikmängu Avo Keele juhendatava Lätiga, Gheorghe Cretu valiti aasta treeneriks ja selgusid Eesti karikavõitjad. Ühelgi teisel suuremal pallimängualal polnud antud perioodil midagi ligilähedastki vastu panna, mistõttu olnuks ju imelik, kui võrkpall poleks saanud isegi sellisel ajal enim eetriminuteid. Ometi ilmus ka sel perioodil spordiuudistes võrkpallilugusid kokkuvõttes kaks korda vähem (!) kui korvpallis, kus justkui midagi erilist ei toimunudki. Esitan siinkohal Saarnale ühe konkreetse palve: olge hea, avalikustage meedias nüüd ka uudistesaate eelnevate kuude ehk oktoobri ja novembri spordialade kajastatus erinevate alade lõikes. Olen kindel, et sealt loeme välja hoopis teistsugused numbrid. Sel juhul saaksime ka kinnituse, et minu artikli libauudiseks tembeldamisel polnud mingit alust ning tegelikult ongi võrkpall kajastatavuse poolest vaeslapse rollis.

Viiendaks ehk viimaseks olen jätnud meelega kõige vähem olulise teema seoses minu kirjutisega – sõna „pohhuism“ kasutamise pealkirjas. Saarna vältis vastamist Delfi küsimusele seoses minu väitega, et ETV sporditoimetuses jääb professionaalsust üha vähemaks. Selle asemel suunas ta kogu tähelepanu pealkirjas kõlanud „roppusele“ ja palus minult selle kohta avalikku selgitust. Teen seda siinkohal suurima heameelega. Nagu Saarna ilmselt ka ise tegelikult teab, kasutatakse eesti keeles sõna “pohhuism” sügava ükskõiksuse kirjeldamisel, mitte venekeelse roppusena. Et mitte eksida, uurisin enne loo kirjutamist maad ka Eesti Keele Instituudist, kust kinnitati, et sõna “pohhuism” kasutamine ajakirjanduses pole keelatud. Olen siiski valmis ka vabandama kõigi nende ees, kes leiavad, et selline sõna ei peaks avalikku meediaruumi kuuluma.

Kokkuvõttes sooviksin aga ikkagi jõuda oma arvamusloo ilmumise põhjuse juurde, et spordisõpradele jääks meelde teema sisu, mitte kahe ajakirjaniku omavaheline vaidlus. Minu jaoks on see suur probleem, et ETV sporditoimetus on sportlikest tulemustest mittesõltuvatel põhjustel kaldunud paari konkreetse ala poole ning ajakirjanikud teevad uudistesaateid täieliku pühendumuseta. Vaadates seda, kuivõrd paljud tavalised spordisõbrad on eilset repliiki sotsiaalmeedias jaganud või mulle isiklikult helistanud ja kirjutanud, näen, et mure on laiem. Õhtused uudised – nii AK kui spordisaade – on paljude Eesti inimeste jaoks jätkuvalt ainus koht, kust infot ammutatakse. Seetõttu on maksumaksja rahaga ümber käival ETV sporditoimetusel jätkuvalt nii kohustus kui ka ühiskondlik roll spordialasid objektiivselt kajastada ja vaatajaid harida. Ajal, mil Eesti võrkpallurid mängivad maailma absoluutses tipus ja pakuvad meile iganädalaselt rõõmu, saavad nad ETV-s aasta lõikes aga kordades vähem tähelepanu kui esisaja teises pooles virelevad laskesuusatajad ja mudaliiga tasemel kohalik jalgpalliliiga. See pole normaalne.

Samal teemal puhus juttu ka jalgpallisaade "Futboliit":