DELFI TOP: Eesti taliolümpiaajaloo meeldejäävaim hetk on...
Enne veel meenutame kogu edetabelit (pealkirjale klikkides näeb sündmuse kirjeldust pikemalt):
20. Krista Lepiku 11. koht Albertville’i (1992) olümpia 15 km laskesuusatamises
19. Aivo Udras 20 km laskesuusatamises Lillehammeris (1994) enne viimast laskmist kuues
18. Eesti murdmaasuusatamise teatemeeskonna kaheksas koht Torinos (2006)
17. Kristina Šmigun Salt Lake Citys (2002) kaks korda esikaheksas
16. Eesti püsib Salt Lake City (2002) 4 x 10 km teatesõidus 20 kilomeetrit esinelikus
15. Anti Saarepuu suusasprindi 8. koht Torinos (2006)
14. Allar Levandi kuues koht Albertville (1992) kahevõistluses
13. Andrus Veerpalu kuues Vancouveri (2010) 50 km klassika ühisstardis
12. Ago Markvardti viies koht Lillehammeri (1994) kahevõistluses
11. Eesti kahevõistlusmeeskonna neljas koht Lillehammeri (1994) kahevõistluses
10. Albertville’i (1992) olümpiamängude avamine
9. Jaak Mae kuues ja Andrus Veerpalu kaheksas Nagano (1998) 10 km klassikas
8. Andrus Veerpalu hõbe 50 km klassikadistantsil Salt Lake Citys (2002)
7. Kristina Šmiguni hõbe 10 km vabatehnikas Vancouveris (2010)
6. Allar Levandi pronks kahevõistluses Calgarys (1988)
5. Kristina Šmiguni kuld Torino olümpia (2006) 10 km klassikasõidus
4. koht - Ants Antsoni kuld 1500 m kiiruisutamises Innsbruckis (1964)
3. koht - Andrus Veerpalu kuld 15 km klassikatehnikas Torinos (2006)
2. koht Andrus Veerpalu kuld 15 km klassikatehnikas + Jaak Mae pronks Salt Lake Citys (2002)
Esimene koht - 1. Kristina Šmiguni kuld Torinos (2006) 7,5+7,5 km suusavahetusega sõidus
Tänaseks on Eesti võitnud taliolümpialt viis kulda, neist ühe NSV Liidu aegadel, kuid Kristina kuld Torinos seisab neist ilmselt kõige erilisemal kohal. Kuigi Eesti suusasõbrad ei salli ühisstarti (meenutage, millist tuska on see võistlusstiil toonud Veerpalule!), siis tookord oli see Torino olümpia esimene distants, teatud määral üllatuskuld ning saavutatud vahetus võitluses. Selgelt on meeles, kuidas Kristina meeletus heitluses suusastaadioni pikal ja laugel laskumisel ette rebis, ja finišis triumfeeris. Emotsioon sellest kullast püsib tänini!
Olümpiaraamatus pole sellest sõidust kirjutanud mitte ajakirjanik, nagu enamus peatükkide puhul, vaid oma vahetud emotsioonid on paberile pannud hoopis toonane Kristina Šmiguni tiimi arst Mihkel Mardna:
"Kiks on algusest peale eesotsas ja kaheksandast kohast tahapoole ei kukugi. Oleg teatab raadiosaatjast Alaveri kommentaari Kiksi libisemise kohta: "Näed, kuidas mäest alla kukub," ja tõesti tundub sujuvat. Seisan ise klassika tõusu lõpul, kust suusatajad kolm korda mööda sõidavad. Kui distantsil on suur punt koos, siis võib sageli sportlase jootmisega probleeme tekkida. Klassika teise ringi tõusu lõpul karjun Kiksile, et ta võtaks paremale rajale, kuna laskumise lõpul jootmine on kokku lepitud just paremat kätt, nagu Kristjan raadiosaatjast teatas. Kõik läheb kenasti."
Ning lõpuhetkedest Mardna silme läbi: ""Nüüd punase peal," karjun Kiksile - üle poole tõusu jääb ja Kiks veab... ja veab nii, et ainult Neumannova suudab sammu pidada ja teistega sõidetakse 40meetrine vahe tõusu lõpuks sisse. Neumannova üritab, maksku mis maksab, laskumisele esimesena minna ja lähebki. Kiks hoiab targalt tagasi ja laskumisele läheb Kiks Neumannova tuules. Finišisirge on pikk ja kergelt ülesmäge, sinna jõudes näitab Kiks enda üleolekut - KRISTINA ON OLÜMPIAVÕITJA!!!!"
Järgmise päeva, 13. veebruari Eesti Päevalehes rääkis Šmiguni vaimsest ettevalmistusest tema psühholoog Mare Pork, kellel ei tekkinud enda väitel sõitu vaadates hetkekski kahtlust, et Šmiguni närvid võiksid alt vedada. Samuti suudeti hiilgava koostööga vältida ka Šmiguni olümpiaeelset läbipõlemist. "Kui ta mulle laupäeva õhtul ütles, et läheb ja võtab kulla, siis ma ei kahelnud tema lubaduses hetkekski. Kristina on oma natuurilt rõõmurullike ja ta on hetkel väga heas tasakaalukas ja rõõmsas seisundis, mis võimaldab tal suurepäraselt oma füüsilisi võimeid rakendada. Me keskendusime Kristina teadvuse seisundi juhtimisele. Keskendumine, lõdvestumine ja une sügavuse suurendamine on kõikide inimeste puhul väga oluline ja eriti oluline on see just tippsportlase puhul," rääkis Pork.
Selline ta oligi, meie TOP 20 Eesti taliolümpiaajaloo meeldejäävamat hetke. Kas mõne tunni pärast algavad Sotši talimängud pakuvad sini-must-valge lipu all võistlevatele sportlastele hetki, millega nelja aasta pärast antud nimekirja täiendada? Tahaks väga loota. Nagu nägime 19. koha omaniku Aivo Udrase puhul, ei pea selleks ilmtingimata esikohale tulema, piisab ka sellest, kui olla näiteks laskesuusatamises enne viimast laskmist kuues...
