DELFI TOP: Eesti taliolümpiaajaloo meeldejäävamad hetked - 4. koht
Tutvustame neid teile kuni olümpia avapäevani 7. veebruarini "alt üles" põhimõttel – nii, et võitja selgub Sotši mängude avapäeval, 7. veebruaril.
Kui kolmapäevast pühapäevani meenutasime korraga kolme sündmust, siis alates eilsest kuni reedeni on luubi all üks triumf korraga.
4. koht - Ants Antsoni kuld 1500 m kiiruisutamises Innsbruckis (1964)
Omamoodi fenomen Eesti spordis – olümpiakuld alal, kus pikaajalised traditsioonid ja muud medalivõitjad täiesti puuduvad. Aastal 1964 oli eestlaste spordihuvi isegi suurem kui tänapäeval, aga vahetu kaasaelamise võimalus ainult raadio vahendusel. Antsoni "ime" väärtust suurendab tõsiasi, et tema lõpetades polnud see sugugi kullamehe finiš – 19 paari veel startimata. Kuid ilmastikutingimused halvenesid ja keegi ei löönud Antsoni tulemust üle.
Sinises trikoos ja punastes kinnastes Antson startis koos sakslase Günther Traubiga kaheksanda paarina. Kuna ilmselt vähesed mäletavad täpset võistluse käiku, siis meenutagem Antsoni ajaloolist sõitu Heino Kase ja olümpiaraamatu läbi:
"Oli saabunud kauaoodatud hetk. Kuiv stardipauk! Võimsa sammuga asus Ants jäärada mõõtma. Stiililt nauditav ning, nagu hiljem selgus, taktikaliselt õigesti ette arvestatud. Esimese 300 meetri aeg - 28,1 sekundit. Kas mitte liiga rahulik algus? Paratamatult jooksis rahutu mõte siia-sinna. Ei. Kui stardid vastu tuult, ei tohi end tuule alla matta. Võisime selles hiljem veenduda, kui paljud üritasid stardikiirusega tuulest läbi murda, kaotasid sõidurütmi, ei pidanud tempole vastu ning tulemus - viimased meetrid vaevalt "roomates".
Järgmisel ringil suurendas Antson äratõuke võimsust, sammude arv jäi samaks. Ta heitis selja tagant parema käe. See aitas. Mees tundis oma võimeid. Ringi läbis ta 33 sekundiga. G. Traub jäi maha ning, läbinud eelviimase ringi parima ajaga - 33,9 - kõlas viimase ringi algust tähistav signaalkell! Meie turistid vehkisid lipukestega ning ergutasid kooris "Da-vai! Da-vai!" Nüüd olid väljas kõik jõuvarud. See oli oma võimete ühtlase jaotamise tulemus. Märkinud ringi ajaks 35,3, plaksatas ajamõõtja seisma - 2.10,3! Neile numbritele jäi peatuma ka Ants Antsoni esimene pilk finišis, kuigi selleks kulus veidi aega - finišeerimisel ta kukkus ning libises mööda jääd lumevalli. Kohe sirutati talle vastu sõprade abistavad käed. Aeg oli tuult ja halba libisemist arvestades silmapaistev, selle ligidalegi polnud keegi küündinud, Ants Antson tõusis liidriks! Publik, eriti Nõukogude olümpialased, aplodeerisid maruliselt. Antsu suudeldi ja kaelustati - tema saavutus eeldas medalit, kuid millist, see ei olenenud enam temast. Otsustama pidid järgmised 19 paari."
Toonastes päevalehtedes värske olümpiavõitja muljeid eriti lugeda ei saanud. Eesti Päevalehte jõudis reportaaž eestlase võidukast etteastest mitte päev hiljem, nagu tänapäeval spordiajakirjanduses kombeks, vaid kahe päeva pärast, 8. veebruaril.
"Olümpiaad Innsbruckis hakkas juba lõpule jõudma, ilma, et äsjasest Euroopameistrist Ants Antsonist oleks midagi kuulda olnud," kirjutatakse artikli "KULDMEDAL EESTLASELE, Antsoni triumf 1500 m uisutamises" juhtlõigus. "Teda oli näha uisutamise eelkatsete ja võistluste kirjeldustes, kuid ta ei olnud kaasas ei 500 ega 5000 meetri uisutamises. Jäi mulje, et teda nendel venelaste spetsiaaldistantsidel tagasi hoitakse, et mitte konkurentsi teha meeskonna venelastest tähtedele. 1500 meetri uisutamises aga vene oma inimestel ei olnud väljavaateid ja siin pandi Ants Antson "vene rahva au" päästma ja tooma. Nii tuligi, et eestlane sai võimaluse kuldmedali toomiseks ja tegi seda põhjalikult ja näidates, et tal on eesti "sisu", võites ajaga 2.10,3 hollandlase, norralase ja soomlase ees. Venelane Zaitsev oli alles viies tunduvalt nõrgema ajaga - 2.12,1."
Antsoni enda muljetest on samas artiklis ainult üks väike lõik loo lõpus: "Antson seletas, et ta oma raskeimaks vastaseks enne võistlust pidas norralast Manne Thomasseni ja venelast Zaitsevi. Võistluse ajal puhus võrdlemisi tugev tuul, mis mõjus tunduvalt kõikide uisutajate resultaatidele."
Senine edetabel:
20. Krista Lepiku 11. koht Albertville’i (1992) olümpia 15 km laskesuusatamises
19. Aivo Udras 20 km laskesuusatamises Lillehammeris (1994) enne viimast laskmist kuues
18. Eesti murdmaasuusatamise teatemeeskonna kaheksas koht Torinos (2006)
17. Kristina Šmigun Salt Lake Citys (2002) kaks korda esikaheksas
16. Eesti püsib Salt Lake City (2002) 4 x 10 km teatesõidus 20 kilomeetrit esinelikus
15. Anti Saarepuu suusasprindi 8. koht Torinos (2006)
14. Allar Levandi kuues koht Albertville (1992) kahevõistluses
13. Andrus Veerpalu kuues Vancouveri (2010) 50 km klassika ühisstardis
12. Ago Markvardti viies koht Lillehammeri (1994) kahevõistluses
11. Eesti kahevõistlusmeeskonna neljas koht Lillehammeri (1994) kahevõistluses
10. Albertville’i (1992) olümpiamängude avamine
9. Jaak Mae kuues ja Andrus Veerpalu kaheksas Nagano (1998) 10 km klassikas
8. Andrus Veerpalu hõbe 50 km klassikadistantsil Salt Lake Citys (2002)
7. Kristina Šmiguni hõbe 10 km vabatehnikas Vancouveris (2010)
6. Allar Levandi pronks kahevõistluses Calgarys (1988)
5. Kristina Šmiguni kuld Torino olümpia (2006) 10 km klassikasõidus
Esikolmikuni jõuame juba homme!
