Terviseblogi Madeiral - mis trenni siin küll teha?

 (3)
Terviseblogi Madeiral - mis trenni siin küll teha?
Erakogu

Päikeselised tervitused Madeiralt! Nagu ka eelmises, kerelihaste video artiklis mainisin, viibin veidi üle kahe nädala kooli praktika raames Madeira saarel. Kuna jõusaali siiani lähedalt avastanud ei ole, samuti ei arvestanud sellega ka enne reisile tulekut, pidi välja mõtlema muud lahendused, kuidas end ka reisil viibides reel hoida.

Treener andis mulle kaasa vaid kummilindid mõningate harjutuste raskemaks muutmiseks. Muu enda treenimiseks on mul ju alati kaasas - enda jalad. Ehk olen siin saarel viibides nüüd peaaegu iga hommik, vaatamata hommikusele unele, jooksmas käinud. Uni on õnneks peale paari minutit jooksu kadunud. Õnneks on reisil ka jooksuhuviline koolivend, kellega hommikujooksud mõnusasti koos läbitud on. Kui on juba õhtl jooks kokku lepitud, ei saa ju teist ootama jätta, olgu see uni nii suur, kui tahes.

 On meeletult mõnus igal hommikul, olenemata ilmast just siin saarel jooksma minna - loodus on Eestist ju nii erinev, ka inimesed on erinevad. On nii vahva näha elu mägede vahel, kui hommikul kohalikud lapsed kooli poole ja suuremad tööle jalutavad. Kui ma muidu ei ole just kõige suurem jooksuinimene, siis siin olen suutnud ka jooksmisesse lausa ära armuda - hommikul enne kella kaheksat hakkab päike vaikselt mägede tagant tõusma, ilm läheb järsku soojemaks, inimesed ,,ärkavad ööst ellu’’.Eks see on ka eestis nii, kuid siin tundub see kuidagi erilisem, kuidagi maagiline. Kui ma muidu olen enamasti vaid jõusaali jooksulindil paar kilomeetrit suhteliselt vastumeelselt läbinud, siis mulle tundub, et Eestisse naastes jään ka mõnusalt värskendavale hommikujooksule truuks. Peale jooksu olen täiesti uut energiat täis ja isegi hommikusöök maitseb paremini.

Seotud lood:

 Mäed on siin küll väga ilusad, kuid jooksmise teevad nad loomulikult mitu korda väljakutsuvamaks ja raskemaks - seda nii südamele kui jalgadele. Üks kohalik teadis rääkida, et siin elavad inimesed nö ei oska joosta - kuna mäed on järsud ja liikumist on nii üles kui alla, samuti ei ole jooksujalatsid siin enamasti kiita ega maastikule ega üldse jooksmisele vastavad, peavad väga paljud jooksjad/jooksuhuvilised maadlema puusa- ja põlveliigeste probleemidega, osad neist on just maastiku pärast pidanud isegi vastaval operatsioonil käima. Mina leidsin endale õnneks just vahetult enne reisile tulemist just ideaalselt toestavad ja jooksmiseks mõeldud Nike jooksujalatsid, seega ei tohiks ka ükski liiges vale jalanõu pärast valutama hakata.

 Kui nüüd päris aus olla, siis üks suuremaid asju, mida ma Eesti juures igatsen, ongi jõusaal - tahaksin juba enda lemmikuid, jõutõmmet ja kükke teha. Samas naudin täiel rinnal siin jooksmist ja just hetkel vajalikku keskkonnavahetust ja loomulikult hommust jooksmist.

Teile soovin ikka mõnusaid treeninguid ja ilusat ilma (siin on ilm väga hea).