KOMMENTAAR: Puder ja kapsad korvpalli Meistrite liiga ümber - kui tõsiseltvõetavad on FIBA plaanid?

 (7)
KOMMENTAAR: Puder ja kapsad korvpalli Meistrite liiga ümber - kui tõsiseltvõetavad on FIBA plaanid?
On küsitav, kas suurtiimid nagu Madridi Real ja Olympiakos Meistrite liigas üldse osaleksid Foto: AFP, Scanpix

Eile teatati korvpalliüldsusele, et tulevast sügisest, ehk 2016-17 hooajast stardib FIBA Europe'i poolt korraldatav Meistrite liiga. Koheselt kerkis antud teema kohale mitmeid küsimärke, alustades kasvõi elementaarsest - kes antud liigast üldse osa võtma hakkab?

Laiemas plaanis on 32 osalejakohast "broneeritud" 21 - kaheksa tippliigat (Hispaania, Türgi, VTB Ühisliiga, Kreeka, Itaalia, Saksamaa, Prantusmaa ja Aadria (ABA) liiga) saavad igaüks kaks kohta, viiele väiksemale (Belgia, Tšehhi, Iisrael, Leedu ja Poola) on garanteeritud üks koht.

Need kohad on otseselt seotud ka rahastusega - nimelt hakkab FIBA kandma liigas 50% osalust, ülejäänud pool jagataksegi ära eelnevate liigade vahel (kaheksale suurliigale 5%, viiele väiksemale 2% - toim.).

Veel kolm kohta jaguneb ära erinevate liigameistrite vahel (vastavad liigad on veel selgumisel) - seega on meil koos 24 kohta. Ülejäänud 8 osalejat selgitatakse veel 32 meeskonna osavõtul toimuval kvalifikatsiooniturniiril (Täpsemalt võid põhiturniiri formaadi kohta lugeda siit).

Senimaani tundub kõik üsnagi loogiline, eks? Keerulisemaks läheb asi aga siis, kui küsida, kes neid kohti reaalselt täitma hakkavad. Näiteks vähendatakse Vana Maailma tugevaima klubisarja - ULEBi poolt korraldatava Euroliiga osalejate arvu järgmisest hooajast 24 pealt 16 peale ning sinna on A-litsentsi ehk alalise osaleja pileti taganud 11 klubi.

Seotud lood:

Kas tipud hakkaksid mõlemat eurosarja mängima? Kahtlane

Nendeks meeskondadeks on Istanbuli Anadolu Efes (Türgi), Moskva CSKA (Venemaa), Milano Emporio Armani (Itaalia), Barcelona (Hispaania), Istanbuli Fenerbahce (Türgi), Vitoria Laboral Kutxa (HIspaania), Tel Avivi Maccabi (Iisrael), Pireuse Olympiakos (Kreeka), Ateena Panathinaikos (Kreeka), Madridi Real (Hispaania) ja Kaunase Žalgiris (Leedu). Suuremat osa neist soovis endaloodavas Meistrite liigas näha ka FIBA.

Žalgirise meestel (rohelistes) on Euroliigas tagatud A-litsents, Meistrite liigasse kvalifitseerunuks nad Leedu meistriks tulles Foto: AP, Scanpix

Türgi, Prantsusmaa ja Itaalia liigad on küll loodavale Meistrite liigale toetust avaldanud, aga sinna juurde on lisandunud tõdemus, et meeskondi, kes hetkel Euroliigas osalevad, nemad liigasse kaasata ei saa. Seega võib liiga, mida FIBA soovib presenteerida kui Euroopa tugevaimat klubisarja, juba eos ilma jääda kümnekonnast tippklubist. Ei ole välistatud, et mitmete tippliigade "keskmikud" otsustavad samuti Meistrite liigale eelistada ULEB Eurocupi (tugevuselt teine ULEBi klubisari - toim), kust muuhulgas pilet suure auhinnarahaga Euroliigasse võimalik lunastada on.

Euroliiga eelarve - 35,6 miljonit 16 tiimi peale, Meistrite liiga oma - 30 miljonit 32 tiimi peale

Tõsi, ametlikku kinnitust osalejate ega eemalejääjate osas veel tulnud pole, aga suurem osa Euroliiga A-litsentsiga klubidest on uuele formaadile oma avalikud kiidusõnad välja öelnud ning on raske näha, miks nad peaksid koduliiga ning tugevama ja suurema eelarvega Euroliiga kõrvalt mängijaid kulutama veel loodavas Meistrite liigas (võrdluseks - Euroliiga aasta eelarve tulevast hooajast on 35,6 miljonit eurot 16 tiimi peale, Meistrite liiga eelarve jääb esialgsete spekulatsioonide kohaselt 30 miljoni kanti, seda 32 meekonna juures - toim.).

"Esialgu tundub tõesti suurtemate tiimide osalemine Meistrite liigas ebatõenäoline. Aga eks veebruaris-märtsis saab mitmes küsimuses palju asju selgemaks. Kaasa arvatud see, kas ja milline osa selles liigas jääb Eestile. Enne seda rohkemat spekuleerida ei tahaks," kommenteeris Delfile Eesti Korvpalliliidu peasekretär Keio Kuhi.

Loe veel

Seda, et FIBA plaan tuleb ehk pisut kiirustatult ja läbimõeldamatult, kinnitab ka fakt, et veel 27. oktoobril avaldati oma kodulehel pikem pressiteade, miks Meistrite liiga ikkagi vajalik on. Lisaks anti mõista, et nad soovivad Meistrite liigasse kaasata vaid 16 tiimi.

Rohkem ei ole alati parem ning praegune Euroliiga [24 meeskonnaga] formaat tekitas kahtlemata omajagu "surnuid mänge"
David Hein, FIBA kolumnist

Antud formaati toetas FIBA lehel ka kolumnist David Hein, kes kasutas paljude argumentide juures just ULEB-ile ja Euroliigale vastandumist. Näiteks leidis Hein: "Rohkem ei ole alati parem ning praegune Euroliiga [24 meeskonnaga] formaat tekitas kahtlemata omajagu "surnuid mänge". Oli nii mänge, mis pakkusid kodufännidele vähe tähelepanu või kus kumbki meeskond enam millegi nimel ei mänginud."

"Ühtlasi tähendab korvpalli meistrite liiga loomine, et osalevatele meeskondadele jagub rohkem raha. Euroliiga maksis väidetavalt 12-15 miljonit eurot 24 tiimi vahel. FIBA lubab aga maksta 16 meeskonna peale 30 miljonit eurot, lisaks veel 2,5-protsendilist eelarve tõusu aastas," lisas kolumnist.
Raske näha, mida Meistrite liiga Euroliigast enamat pakkuda suudab

Pange aga nüüd tähele - vaid paar nädalat hiljem - 10. novembril avaldas Euroliiga, et tulevast hooajast langetatakse osalejate arv 16 peale. Sellega kaasnes ka sponsorleping IMG-ga, misläbi liiga järgneva 10 aasta peale 356 miljonit eurot saab (seega on ühe hooaja eelarve eelmainitud 35,6 miljonit). Arvestades kahe uudise ajastatust ning eelnevaid tülisid FIBA ja ULEBi vahel, ei ole vaja olla eriline Sherlock Holmes, mõistmaks, et siinkohal käis "kahe kange" vahel suurem kaikavedu ja üksteise ületrumpamine.

Seega jõuamegi tagasi eilse teadaandeni, mille valguses FIBA esialgne seisukoht mitmeid küsimusi tekitab. Kahe ja poole kuuga on nad ühest oma suuremast uuendusest - 16 osaleja turniirist - loobunud ning nüüd otsustati meeskondade arv hoopis kahekordistada. Lisaks kaob ära esialgu rõhutatud eelarve eelis. Ja nagu eelnevalt öeldud, on kahtlane ka see, kuidas Euroopa tugevaimaks klubisarjaks pürgiv Meistrite liiga tõelised tipud üldse enda manu meelitada suudab.

Kuhu jääksid mängima Malaga Unicaja ja Crvena Zvezda sugused tiimid? Foto: AFP, Scanpix

Meistrite liigal ka omad trumbid
Tõsi, Meistrite liigal oleks ka mõned tugevad eelised - nimelt plaanib FIBA peagi kehtestada süsteemi, kus koondiste valikmänge peetaks hooaja keskel. Euroopa korvpalliliit Meistrite liiga kalendrit koostades seda kahtlemata ka arvesse võtaks. Lisaks plaanivad nad enamik enda mänge pidada vaid neljapäeval (lisaks 4 nädalat teisipäeviti - toim.), misläbi jääks meeskondadel nädalavahetuse koduliigade mängudeks rohkem aega taastumiseks.

Kokkuvõtteks - kahtlemata on tore ja huvitav näha, kui Euroopa korvpalli arendamiseks ja laiendamiseks uusi plaane mõeldakse, kuid praegune FIBA plaan tundub vähemalt esialgu olevat liialt hüplik, läbimõtlematu ja kiirustatud. Kogu stsenaarium alates oktoobri lõpust on meenutanud pigem Eduard Vilde kangelaste Piibelehe ja Vestmanni heitlust, kus korvpalli arendamise kõrvalt mõelakse muuhulgas sellele, kuidas teisele ära panna ja endale kasu teenida.

Nagu ütles ka Keio Kuhi - palju asju peaks siiski selgemaks saama veebruaris-märtsis ja eks siis ole näha, kas praegu õhusolevad küsimärgid ja kahtlused endiselt õhku jäävad. Jääme ootama.