Hoolimata vanusest, on Eesti naiste suurimad tervisealased hirmud seotud stressi, ülekoormuse, ülekaalu ja kasvajatega, selgub SYNLABi korraldatud uuringust. Samas ilmnevad naiste eri eluetappides terviseprobleemid, millest annavad märku teatud sümptomid.
Eestis ravikindlustatu saab vajaminevat arstiabi ajutiselt ka mõnes teises Euroopa riigis viibides. Selleks tuleks reisile minnes alati kaasa võtta isiklik Euroopa ravikindlustuskaart.
Pikale talvele järgnev kevadväsimus ja sellega kaasnev meeleolu langus on tuttav meist igaühele. Kevadväsimusele vastu hakkamiseks ning enda turgutamiseks piisab tegelikult lihtsatest ja igapäevastest asjadest.
Enamik inimesi veedab päevas tunde ekraani taga. Kuigi me teame, et see tegevus kahjustab silmi, unustame tihti sellele piisavalt tähelepanu pöörata.
Istuvast tööst ja sundasendist põhjustatud luu- ja lihaskonna vaevusi saab ära hoida, kui teha tööpäeva jooksul pause ning sirutusi, harjutusi ja kontorivõimlemist.
Kui teil on veel kapi otsas alles kõrvitsat, siis nüüd on küll viimane aeg see ära süüa. Tavaliselt tehakse kõrvitsast jõuludeks marineeritud salatit või kõrvitsasuppi, kuid kasutusvõimalusi on veel sadu.
Ilusad ilmad kutsuvad meid rohelusse, jalutama metsa ja niidule, rabadesse ja randadele. Kindlasti olete taimede seas märganud tagasihoidlikku, kuid lähemal vaatlemisel väga kaunist kortslehte.
Küberpettuste- ja kuritegude hulk on viimaste aastate jooksul järsult tõusnud ning sageli saavad kurjategijad rahale ning andmetele ligi just kasutajate nutitelefonide kaudu. Paari ohutusmeedet rakendades on võimalik ohvriks sattumise tõenäosust oluliselt langetada.
Kevad on käes ja pakub juba esimesi ande. Poelettidele ilmuvad sparglid, aknalaual sirgub spinat ja õige pea saab maitsta ka esimesi rabarbereid. Talvistest tummistest toitudest on juba küllalt, nüüd tahaks proovida midagi kergemat ja katsetada uusi retsepte.
Lehekuu, ka õie-, toome- ja külvikuu.
Maria ja Matthias K. Thuni järgi
Ameerika maailmajaos vohavad mürgipuud ka inimasustuste läheduses, seega on nendega kokkupuutumine üsna tõenäoline. Seetõttu tuleks põletuste ja nahakahjustuste vältimiseks neid taimi tunda.
Tallinna Botaanikaaia troopikamaja lopsakusse on peitunud üks pealtnäha väga tagasihoidlik taim, mida siiani on peetud maakeral üheks kõige vanemaks.
Puurkaevu rajab enamik meist elu jooksul vast ühe korra. Seepärast on see täiesti uus kogemus ja enamasti ei teata ka kõiki nüansse, millega tuleks kaevu rajades arvestada.
Kevadel saavad toataimed sisse uue kasvuhoo. Paljud neist vajavad ümberistutamist, kuid mõnele piisab ka väetisega turgutamisest.
Parandamine on moes. Kui mõni aeg tagasi ei olnud lapitud riietega ringi käia sünnis, siis nüüd on see vaat et auasi.
Käes on teine ristipäev ehk linnuristipäev.
Esmapilgul võimatuna näiv käsitööidee on saanud teoks – purgiklõpsudest võib teha uhke käekoti.
Värviga kaetud seinad on trendikad ning kaasaegsetes interjöörides paneel- ja liistuseinte kõrval üks sagedasti kasutatav lahendus. Värvitud seinad on tapeedi mõneks ajaks varju jätnud ning remontijad võivad rõõmustada, sest värv on soodne ja värvimine pea igaühele jõukohane.
Spargelkapsa ehk brokoli tervislikkusest on räägitud legende. Tõepoolest, juba 100 g brokoli söömisel saame kätte vajaliku päevase C-vitamiini koguse.
Kõrvenõges on kevadel üks esimestest, mis oma nina päikese poole sirutab ja meile rohelisi võrseid näitab.
Pliidil on pikk eluiga ja head omadused vaid siis, kui kannate selle eest hoolt ning kasutate pliidile sobivaid nõusid.
Selle vastu, et varakevadine tuul palitukrae vahelt sisse ei puhuks, on vanast kitsast kampsunist tehtud ülevise, mis mahub kenasti palitu alla ja pakub külmakaitset.
Kui ebatsuugadest on ilmselt kuulnud paljud, siis tsuugadest teatakse hoopis vähem. Tsuugad on meie maal jäänud ikka veel võrdlemisi haruldaseks, ehkki kanada tsuugat (Tsuga canadensis) on Eestis kasvatatud juba üle sajandi.
Silmade kriipivat kuivustunnet võivad põhjustada väga erinevad asjad: liigne ekraanide vaatamine, vale valgustus, kuiv õhk ning isegi mõned ravimid.
Peale talvepuhkust vajavad põhjalikku hooldust nii keraamilised-, söe- kui ka gaasigrillid.
Mis juhtudel võiks pöörduda perearsti poole ja kuidas saame ise kaasa aidata, et suhtlus perearstikeskusega oleks ladus ning saaksime nõu ja ravi?
Menopaus ehk naise viljaka perioodi lõpp saabub enamasti 45.–55. eluaasta vahel ning sellega võivad kaasneda üsna ebameeldivad sümptomid. Õnneks on ka abinõusid, kuidas neid leevendada.
Viiruste hooaeg on täies hoos, kuid samal ajal ringleb külmetushaiguste ümber mitmeid uskumusi. Igas peres on omad meetodid, kuidas haigestumise sümptomeid leevendada. Kas neil on ka teaduslikku tõestust?
