Eesti korvpallikoondislane Kriisa pidi eelmisel nädalavahetusel Arizona Wildcatsi USA üliõpilasliiga mängu ootamatu vigastuse tõttu vahele jätma. Arizona peatreener Tommy Lloyd avaldas pressikonverentsil, et eestlane sai viga kohtumise eel toimunud einestamise käigus.

"Kerr ei mänginud täna, midagi hullu pole. See aga üllatas meid kõiki. Osad kutid lollitasid mängueelse lõunatamise ajal ning ta sai vigastada," rääkis ameeriklane. Mis täpsemalt juhtus, Lloyd ei avaldanud.

Alljärgnevalt ülevaade Eesti sportlaste varasematest ootamatutest vigastustest (tegemist ei ole pingereaga, vaid ajalises järjestuses kokku pandud valikuga):

Kristina Šmigun-Vähi

Kristina Šmigun-Vähi

Kaks kuud enne 1998. aasta Nagano taliolümpiamänge murdis mootorsaaniga õnnetusse sattudes rangluu meie murdmaasuusataja Kristina Šmigun-Vähi. Irvhambad ristisid meie suusalootuse õnnetuses purunenud ihuliikme "rahvuslikuks rangluuks". Olümpiale Šmigun-Vähi ikkagi jõudis, kuid tulemustest pole mõtet rääkida. 30 km distants tuli tal läbida puhtalt jalgade jõul ning toona 21-aastane suusataja piirdus 46. kohaga.

Andrus Veerpalu Sotši olümpial

Andrus Veerpalu

Andrus Veerpalu sai 2001. aasta sügisel ootamatu pöiavigastuse, kui kaotas koduõuel koeraga jalutades tasakaalu ja väänas jala välja. Arstid tuvastasid pöia lodiluus mõra. Ligi neli kuud hiljem tuli Veerpalu Salt Lake Citys esimest korda olümpiavõitjaks.

Leonid Gulov (vasakult teine)

Leonid Gulov

Aastal 2002 tassis sõudmise neljakordne noorte ja juunioride maailmameister Leonid Gulov koos sõpradega Narva jõel olevas sõudebaasis betoonplaati. Raske betoonplaat otsustati paigaldada, et sõudjatel oleks parem paadist välja tulla. Ühtäkki pääses selle üks ots lahti ning sportlase jalg jäi kahe plaadi vahele. Sõudja vigastas põlvesidemeid ja lõpuks tuli teha koguni kolm operatsiooni.

Andrus Värnik

Andrus Värnik

Andrus Värnik viskas 2004. aastal enne Ateena olümpiat Eesti meistrivõistlustel oda 87.58 ja otsustas seejärel Kadrioru staadionil rõõmutantsu püsti panna, kuid koperdas kuulitõukeringi paku otsa, mille järel rebestas hüppeliigese sidemeid. Vaatamata traumale otsustas Värnik olümpiamängudel võistelda. Ta viskas väga tugevalt kinni teibitud jalaga parimal katsel 83.25 ja sai Ateenas kuuenda koha.

Neli suve varem viskas Antslast päris odamees esimest korda üle 80 meetri ja tegi Haapsalu staadionil suurest rõõmust salto. Aga et Värnikul olid naelikud jalas, siis riivas ta nendega maad, käis näoga partsti vastu tartaani ja lõi nina veriseks.

Rait Rikberg

Rait Rikberg

2008. aasta kevadel röövis koeraga hullates saadud jalavigastus võrkpallur Rait Rikbergilt koondisekoha. "Väänasin hüppeliigest poolteist nädalat enne finaalseeria algust, vigastus tuli väga rumalal ajal. Asi läks päris hulluks, esimesel päeval ei saanud ma jalale toetudagi," ohkas Rikberg.

Ksenija Balta

Ksenija Balta

2011. aasta jaanuari lõpus tabas kergejõustiklast Ksenija Baltat kodus õnnetus, mida ta ei ole kõige koledamaski unenäos näinud. «See on küll absurdne, aga mulle kukkus kapp pähe,» rääkis Balta muigamisi.

Algul läks Balta trenni, kuid pärast tasakaaluhäirete tekkimist käis doktor Mihkel Mardna vastuvõtul. Seal selgus, et õnneks pole vigastus kõige hullem.

Mikk Pahapill

Mikk Pahapill

2012. aasta sisekergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel kukkus tõkkejooksu esimesel tõkkel õnnetult mitmevõistleja Mikk Pahapill, kes viidi areenilt otse haiglasse, kus tal diagnoositi õlaliigese nihestus. Vigastuse tõttu jäi Pahapillil lõpuks sõitmata ka samal aastal toimunud Londoni olümpiamängudele.

Tanel Kangert

Tanel Kangert

2017. aasta Itaalia velotuuril heas hoos olnud profirattur Tanel Kangert sõitis 15. etapil otsa ohutussaarel asunud liiklusmärgile, murdis küünarluu ja oli sunnitud tuuri katkestama. Uuringute järel avaldas eestlase toonane tiim Astana kurva tõe, et Kangerti sõidud on selleks hooajaks sõidetud ja paranemiseks kulub vähemalt pool aastat.

Tanel Kangert

Tänavu jaanuari alguses sõitis Kangert Hispaanias oma puhkepäeval mäest laskudes jalgrattaga otsa torbikutele, mis eraldasid teed kõnniteest. Kangerti sõnul oli tal kiirust üle 40 km/h ja sestap õhulend muljetavaldav. Maandumine purustas ratturi rangluu ja lõhkus veel nipet-näpet, mida Kangert vigastuseks ei pidanud.