Raidar Mesila: Eesti mäesuusatamine on läbi aegade parimal tasemel
(3)
Mesila ise Eestist väljas suuri tulemusi ei saavutanud, kuigi mingi hetk olümpiamängudest isegi unistas. „Sarnast toonase ja praeguse vahel on mäesuusatamises täpselt nii palju, et see on endiselt taliala ja libisemine lumel allamäge. Ka tõstukid olid sel ajal olemas. Aga mis puudutab sõidutehnikat ning kiirust ja varustust, siis võib öelda, et on kaks erinevat sajandit,“ selgitas Mesila.
Täna aitab ta on kolme poega, kellest üks on 16-aastane ja kaksikud 14-aastased, liikuda oma mäesuusatamise unistuste suunas. „Alguses meil ei olnud mingisugust plaani nendega nii-öelda sportida, vaid ikkagi tavaline lastega Eesti pere, kes üritab lastele rõõmu pakkuda ja talv meile ja lastele meeldis. Kuna meil on maakodu Lõuna-Eestis, kus on reeglina palju lund ja mäesuusakeskused lähedal, siis sinna nad viidud sai. Neil on praegu parimad aastad. Ma arvan, et selles eas sportlase arengus toimuvadki kõige suuremad muudatused nii inimese enda organismis kui ka peas ja üldse sportlaseks kasvamisel. Kui seda aega ära ei kasuta, siis seda on raske tagasi saada - seda ei saagi tagasi.“
Mesila leiab, et kui sa tahad saada mäesuusatajaks, siis pärast 14-aastaseks saamist tuleks ikkagi juba minna treenima ja võistlema suurematele mägedele välismaal. „Eesti loodusolud ei võimalda kõiki mäesuusaalasid harrastada. Meil on üks slaalomirada, Väike-Munamäel, kus saab pidada rahvusvahelisi FIS võistlusi slaalomis. Küll kahe sõidu asemel tuleb läbida rada kolmel korral, et see annaks vastava pikkuse kokku, aga midagi sarnast on mujal maailmas ka, näiteks lähinaabritest Stockholmis ja Siguldas. Mingi vanuseni saab Eestis väga palju asju ära teha ja eelkõige slaalomis ja noorematel ka suurslaalomis, aga ühel hetkel me jõuame sinna, et on vaja liikuda mujale, kui sul on soov jõuda kaugemale. Ainult Munamäel ja Kiviõlis sõites kindlasti on raske läbi lüüa Alpides või kuskil mujal. Seega välismaale tasub minna juba sellepärast, et loodusolud ja teadmised on teised. Sa pead olema seal - ulguma koos huntidega metsas.“
Üldise pildi kohta ütleb Mesila, et mäesuusatamine pole Eestis varem nii heas seisus olnudki.
„Ma väga täpselt ei tea, mis oli 50 aastat tagasi, aga ma tean, et 1970-ndatel oli häid suusatajaid, kes olid Nõukogude Liidu koondise tasemel ja äärepealt oleks olümpiale saanud, aga poliitilistel põhjustel ei saanud. Vahepeal oli pikk paus, aga tänasel päeval, kus meil on 2 maailma tasemel Eesti koondise sportlast - Tormis Laine ja Juhan Luik, et sellist aega pole mitte kunagi olnud. Meil on 4 juunioride koondise liiget, kellest mõned õpivad alpikoolides ja teevad tegusid. Lisaks on noortekoondises ka 5-6 liiget, kes harjutavad sihipäraselt ja eesmärgistatult ning veel suur hulk klubide lapsi, kes igapäevaselt treenivad oma treenerite juhendamisel. Nii palju eri vanuses mäesuusatajaid ei ole varem olnud.“
Eestis on võimalused mäesuusatamise treeninguteks siiski ahtakesed ja nii on ka Mesila vanem poeg suundunud juba Soome treenima. Sügisel sai temast Ruka suusakooli õpilane. „Tundub, et on hea kool ja täna on seal head treenerid ning mis kõige tähtsam, seal on hea tiim. Seal on selle vanuse Soome kõige tugevamad kutid.“
Mesila on võtnud eriti suure koorma endale kanda, sest juba mitmeid aastaid sõidab ta järjepidevalt Skandinaavia vahet mitte ühe vaid koguni kolme pojaga. „Kuidas võtta, et kas klaas on pooltühi või pooltäis. Ma arvan, et rõõm võib-olla kolmekordne.“
Naaberriikide parimatega suudavad Mesila pojad juba konkureerida, kuid COVIDi tõttu pole viimasel kahel aastal saanud ennast võrrelda muu Euroopaga. „Esmane eesmärk võiks olla, et nad õpiksid baastehnika väga heal tasemel selgeks. Hiljem elu näitab, kas nad tahavad seda asja edasi teha. Murdepunkt ongi vanuses 16 ja pärast seda. See on aeg, kui väga paljud loobuvad elulistel põhjustel. Noortel on ees õpingute ja elukutse valikud.“
Kuigi murdeiga on alles ees, siis hetkel elab Mesila koos poegadega ikkagi sportlase elu. „Unistada tuleb suurelt, see on fakt, aga tuleb olla realist. See, et eestlane võidab kunagi maailmameistritiitli või olümpiakulla pole teoorias välistatud, aga see on väga pikk ja raske tee. Kuulumine riigi esindusvõistkonda, mis iganes vanuses on juba stiimul meie sportlastele, noortele. Vähemalt jõudmine täiskasvanute tiimi võiks olla üks eesmärk. Ja oleks tore, kui tiitlivõistlustele jõuaks sama nimega kaks sportlast üheaegselt.“
Pikemalt kuula intervjuud Raidar Mesilaga podcastist "Suusajutud".
