Rait Ratasepp sattus meeletu kuumalaine kätte, päevas kulutab ta 10 000 kcal
(60)
„Täna öösel sai vähe magada, kuid muidu läheb hästi. Kaks päeva tagasi tuli kuumalaine. Selle katsumuse ajal ei olegi seni nii palav veel olnud. Täna tuleb taas 33-kraadine kuumus,” rääkis Ratasepp täna hommikul Delfi Spordile. „Eile oli minu distantsi läbimise aeg hea ja lihased olid samuti hommikul heas seisus. Lõpuks tegi kuumus aga lihastele liiga. Tundsin, et olin võrreldes tavapärasega rohkem väsinud. Seetõttu läksid ka õhtused protseduurid pikemaks.”
Ratasepp avaldas, et rattasõidu ajal sai tehtud valearvestus ning tegelikult oleks pidanud end varasemalt jahutama hakkama. „Kuumenesin rattasõidu ajal üle. Tagasipöörde järel oli rattarajal kaks tundi tuul selja tagant. Kui niimoodi sõites õiget hetke ära ei taba, siis võib organismile kahju teha. Üks hetk tundsingi, et olen ülekuumenenud. Jooksma hakates jõudis kätte kuumuse haripunkt. Proovin täna tähelepanelikum olla.”
Ratasepp usub, et pühapäevane kogemus annab talle katsumuste järgmisteks päevadeks vajaliku kogemuse juurde. Samas on ta enda sõnul juba palju kasu lõiganud varasemate aastate kogemustest, kus ta läbis Fuerteventural vastavalt 20- ja 40-kordse ultratriatloni.
„Eelmistel kordadel olid mul selleks ajaks esinenud juba mitmed tõsised probleemid. Nüüd on ainuke segav faktor olnud kuumus, millega eile valesti toimetasin. Lisaks oli veidike problemaatiline ka katsumuse neljas päev, kus ma ei suutnud piisavalt vedelikku tarbida.”
Võrreldes varasemate kordadega on Ratasepp näidanud palju paremat vastupidavust. „Praeguse seisuga olen tänavu olnud kokku kuus tundi kiirem. Võtsin ujumises mahte maha ja seetõttu olen sel alal kaotanud keskmiselt neli-viis minutit päevas. Samal ajal sain aru, et katsumuse suuremaks nautimiseks peaks jooksus vindi üle keerama. Viimased kaks aastat olengi teinud väga palju jooksutrenni. See on elu lihtsamaks muutnud. Kui ujumises olen mõne minuti aeglasem, siis päeva koguajad on paranenud poole tunni võrra,” selgitas ta.
Organismist toimuvast saab Ratasepp parema pildi katsumuse 42. või 43. päeval, kuna selleks ajaks on tal tellitud dopingukontroll ning lisaks annab ta ka vereproovi. „Praegu proovin keha kuulamise ja varasema kogemusega hakkama saada. Vahepeal ma rohkem analüüse ei tee. Toitumine on mul korras ja seega peaks olema kõik kontrolli all,” põhjendas ultramees. „Praegu põletan päevas 10 000 kcal. See on vaja igapäevaselt ka tagasi süüa. Praegu tundub, et keha on kohanenud, kuna kaal on viimastel päevadel püsinud 75,8 kg kandis. Lisaks on ka pulss madalamale kukkunud, niimoodi on ka kehal lihtsam toimetada.”
***
16. oktoobri blogi: VIDEO | Rait Ratasepp ärevast hetkest: sattusin vastassuunda ja ei märganud kurvist tulnud autot
Ultratriatleet Rait Ratasepp on praeguseks läbinud üle kuuendiku võistlusmaast ning sportlase sõnul hakkab keha tasapisi olukorraga harjuma.
„Kui kehakaal veel üks-kaks kilogrammi langeb, siis oleks hea. Kui järgmise kuumaperioodi (algab lähipäevil) üle elan, siis võib eeldada, et olen kohanenud. See muidugi ei tähenda, et edasi kulgeks kõik muretult,” rääkis Ratasepp.
Samas avaldas ta, et teinekord tuleb ette ka ootamatusi ning seitsmendal päeval elas ta rattarajal üle äreva hetke. „Lihtsalt ei märganud ühes kurvis autot, kes tuli suure hooga vastu. Mina olin täiesti vastassuunas. Panin nii kõvasti pidureid, et tagaratas isegi hakkas lohisema. Jäin aga püsti,” kirjeldas Ratasepp vahejuhtumit.
60-st täispikast triatlonist on Ratasepp praeguseks läbinud 11.
***
11. oktoobri blogi: Rait Ratasepa suurkatsumuse esimesed tagasilöögid: vedelikupuudus ja päikesest põlenud kael
Ultratriatleet Rait Ratasepp on praeguseks läinud 10 protsenti oma tänavusest katsumusest ehk 60-st täispikast triatlonist on edukalt kirja saadud 6.
„Eile oli hea päev. Tuuleolud rattarajal olid keerulised, kuid eile läks maratonijooksu ajal päike esimest korda pilve taha. Sellest oli suur abi. Nahk vajas päikesest puhkust. Eile panin puhvi ka seetõttu kaela. Kael on saanud kõvasti kõrvetada. Panen küll 50 faktoriga kreemi, kuid kael põleb päikese käes ikka ära,” rääkis Ratasepp esmaspäeva hommikul, kui ta oli startimas seitsmendale täispikale triatlonile.
„Päikese UV indeks on praegu väga kõrge. Nüüd hakkab see langema, lisaks sai nahk nüüd ühe päeva puhata. See annab palju juurde,” märkis ta veel.
Lisaks põletavale päikesele on tagasilööke olnud teisigi. „Kõige raskem on seni olnud neljas päev,” avaldas Ratasepp. „Probleemiks oli vedelikupuudus. Olen sama asja varasemalt ka kogenud. Väga raske oli esimestel päevadel kogu süsteemi tööle saada. Kehal läheb ikka aega kohanemiseks. Esimesele triatlonile startides oli minu kehakaal 75 kg. Seejärel läks see 78 kg peale, kuid nüüd on 77 kg. Kui kaal langeb 74 või 75 kg peale, siis see näitab, et keha hakkab praeguse olukorraga kohanema. Jooks on seni sujunud hästi, olen selles osas teinud hea ettevalmistuse. Füüsiliselt peab keha hästi vastu.”
Vedelikupuuduse edasiseks vältimiseks on praeguseks leitud ka lahendus. „Öösel võtan soolakapslitega vett. Rattasõidu ajal joon smuutisid, mis aitavad paremini vedelikku kehas hoida. Lisaks on menüüs ka arbuusist tehtud jook. Need on aidanud,” märkis ta.
Kanaari saartele omaselt on tingimused ka tänavu väga tuulised ning üleeile mõjutas tugev tuul Ratasepa jooksuaega umbes kaheksa minuti võrra. „Nüüd tulevad tuule mõttes paar rahulikumat päeva. Seejärel läheb jälle tuulisemaks,” kirjeldas Ratasepp kohapealseid olusid.
***
8. oktoobri blogi: VIDEO | Koroonaviirus jätab Rait Ratasepa katsumusele korraliku jälje
Ultratriatleet Rait Ratasepp alustas sel nädalal oma tänavuse suurkatsumusega. Praeguseks on Ratasepal läbitud kolm täispikka triatloni ning ees seisab veel 57.
Ratasepp alustas sel korral hea tempoga ning seni on ta saanud kirja ajad 10:34.12, 10:43.25 ning 10:55.46.
Vaata videost, mida Ratasepp esimeste päevade kohta räägib ning kuidas on koroonaviirus mõjutanud tema tiimi ning kohapealset elu-olu.
***
4. oktoobri blogi: Hakkabki pihta: Rait Ratasepp alustab homsest inimvõimete piiride nihutamist
Ultratriatleet Rait Ratasepp alustab homme (5. oktoobril) tänavuse aasta suurkatsumusega. Varasemalt juba 20- ja 40-kordse ultratriatloni läbinud Ratasepp on sel korral Fuerteventural kavva võtnud 60-kordse ettevõtmise. Finiš on planeeritud 3. detsembriks.
Ratasepp on seekordseks katsumuseks seadnud omale ka ajalisi eesmärke, kuid peamiseks sihiks on finišisse jõudmine.
„Lõpetamine on igal juhul A ja O. Kõik muud ajalised eesmärgid on selleks, et esimese 40 päeva jooksul ei tee ma ju midagi uut. Seetõttu proovin teha varasemast kiiremini, et maksimaalselt pingutada,” selgitas ta. „Alates 41. päevast algab distantsi mõttes minu jaoks justkui uus etapp. Olen seadnud endale ajalised eesmärgid, millest mõni ei pruugi realiseeruda. Kõige olulisem on aga iga päev lõpuni jõuda. Kui läheb keeruliseks ja päevane aeg läheb üle 12 või 13 tunni, siis nii on ja tuleb edasi teha.”
Füüsilise ettevalmistuse kohta tõdes Ratasepp, et see on igati suurepärane, kuid lõpuks võivad hakata probleeme tekitama koroonaviirusega seotud piirangud. „Kuna minu taustatiim pidevalt vahetub, siis lennuliiklusega seotud probleemid võivad ka mind mõjutama hakata. Juba praegu on tulnud mitmeid teateid lendude hilinemiste ja tühistamiste kohta,” avaldas Ratasepp.
„Kui tegin kaks aastat tagasi 40-kordset ultratriatloni, siis sai ostetud 96 lennupiletit ning ei olnud ühtegi probleemi. Nüüd käib asi hoopis teises taktis. Eks näeb, mis katsumuse ajal saama hakkab,” sõnas ta.
Praeguseks on esimesed abilised kohal ja vähemalt stardipäevaks on kõik valmis. Lisaks on järele andnud ka kuumus ehk võistlema saab hakata igati sobilikes tingimustes. „Vahepeal oli oht, et alustan 36-kraadises leitsakus. Õnneks see taandus. Nüüd on jälle 27-28 kraadi. Ilm tundub praegu igatahes soodne,” hindas Ratasepp olukorda.
Katsumusele eelnenud viimase nädala veetis Ratasepp Lanzarotel, et saada veidike vaheldust ja värskust. Kanaaridel on ta viibinud praeguseks üle kolme nädala. Selle aja jooksul on ta rattaga läbinud 1000 km ning on enda sõnul sealsete tuuleoludega taas kohanenud.
„Eile vaatas ka massöör lihased üle ning hindas seisundi heaks. Võrreldes kahe aasta taguse ajaga on seis isegi parem,” avaldas ta.
Seekordsel katsumusel tahab Ratasepp kaasata rohkem inimesi ning seetõttu on kasutusel elektrooniline ajavõtt, mis lubab fännidel päeva jooksul sündmuste käiguga kursis olla. Lisaks soovib Ratasepp tänavu oma katsumusega jõuda ka rahvusvahelisse meediasse. Selleks on tal tiimis inimene, kes hakkab regulaarselt kirjutama uudiseid ka inglise keeles ning neid pressiteadetena laiali saatma. „Tulemas on ka ennustusmängud,” lisas ultratriatleet veel.
***
27. septembri blogi: Rait Ratasepa katsumus on väärt Guinnessi rekordit, kuid talle seati üks uus ja ebareaalne tingimus
Ultratriatleet Rait Ratasepp alustab 5. oktoobril Fuerteventural oma järjekordse katsumusega. Sel korral võtab ta ette 60-kordse triatloni. Kui tema ettevõtmine saab Guinnessi poolt ametliku kinnituse, siis läheb see ka absoluutse rekordina kirja. Praegu on selle kõige kohal aga üks suur aga.
Järjestikuste triatlonite Guinnessi rekord kuulub prantslasele Ludovic Chorgnonile, kes läbis 2015. aastal 41 täispikka katsumust. Ratasepa tippmargiks on 2019. aastal kirja saadud 40 triatloni.
Ratasepp on seekordse katsumuse eel Guinnessiga ühendust võtnud ning uurinud välja kõik tingimused, mis vajavad täitmist, et tippmark ametlikult kirja läheks.
„Küsisin tingimused üle ja nad andsid rekordikatse nõusoleku. Samas kirjutasid nad ette tingimused, mis vajavad täitmist. Esiteks peavad rajad peavad olema korrektselt mõõdetud ja kõik täpselt kirja pandud. Seejärel peavad olema tunnistajad, kes kinnitavad, et kõik toimus nii nagu pidi. Ujumises peab olema näiteks rajapikkuste lugeja. Lisaks peab olema elektrooniline ajavõtt. Veel on vaja teha fotosid ja videoid ning neid Guinnessile edastada. Need tingimused täidan ma kõik ära,” rääkis Ratasepp positiivsest ning tõi seejärel välja uue reegli, mida varasemalt ei ole nõutud.
Peab olema võistlus
„Mulle öeldi, et katsumus peab olema korraldatud võistlusena. Katsumust ei tohi ise rekordi eesmärgi nimel korraldada. Varasemalt seda nõuet ei olnud. Nüüd loodi tingimus, mis muutis edaspidi rekordi püüdmise võimatuks. Tundub, et neid huvitavad lühikesed ja lihtsasti jälgitavad asjad, millega saadakse kiire ning väikese vaevaga suurt tähelepanu,” tõdes Ratasepp.
Ametliku võistlusena on seni kõige pikema jõuproovina korraldatud 30-kordne ultratriatlon. Seda tehti 2013. aastal. Tuleb märkida, et ka Chorgnon korraldades katsumuse endale ise ehk ta tegi seda täpselt samadel tingimustel nagu Ratasepp nüüd.
„Kõik meie poolt tunnustatud triatlonivõistlused peavad olema ametlikult korraldatud ja kõigile soovijatele avatud. Seega nad ei tohi olla spetsiaalselt rekordiürituseks korraldatud,” kirjutas Guinnessi esindaja Ratasepale.
Eestlase sõnul võib olla probleem ka tõsiasjas, et ta ei plaani Guinnessilt teenust sisse osta. „Mina neile midagi lisaks ei maksa ja taotlen rekordi kinnitamist tasuta korras. Niimoodi on aga pikad järjekorrad. Seega on neil väike huvi selliste asjadega tegeleda,” tõdes ta.
„Chorgnon võib olla tõesti ostis Guinnessilt teatud teenused sisse. Tema katsumuse eelarve oli 156 000 eurot. Minu omast on see neli korda suurem. Guinnessi rekord on üles ehitatud nii, et sooritust võib ise jäädvustada ja seejärel neile esitada. Nüüd on nad aga seadnud tingimuse, mida mul on võimatu täita. Sellist võistlust ei hakka keegi kunagi korraldama,” selgitas Ratasepp olukorda. „Võib olla kunagi tuleb 40-kordse võistlus, kuid eeltingimus on see, et peab olema kuus osalejat. 60-kordsele kuus osalejat saada on võimatu. Kui vajalikku osalejate arvu kokku ei saa, siis nende tingimustega ei ole võimalik rekordit püüda. Tundub, et Guinnessil on esmatähtsad ärihuvid.”
„Praegu ongi olukord selline, et esmalt tuleb maksta nö riigilõiv ja alles seejärel saadetakse reeglid, mida on rekordi saamiseks vajalik täita. Samas ei ole kusagil kirjas, milliste reeglite alusel on eelmised rekordid püstitatud,” viitas Ratasepp praegusele tippmargile, milleks 41 järjepanu läbitud triatloni.
Samas tunnistab Ratasepp, et Guinnessi rekordi ametliku kinnituse saamine oleks mitmes mõttes oluline ja seetõttu pingutab ta viimase hetkeni. Praegugi on ta sealsete inimestega kirjavahetuses olnud, et oma olukorda ja võimalusi selgitada.
„Minul endal on ükskõik, kas see rekord on seal raamatus või mitte. Teen neid katsumusi, et ise areneda ja näha, milleks olen võimeline. Kuna Guinnessi rekordeid käsitletakse aga meedias laialdaselt ja see on justkui kvaliteedi märk, siis hea meediakajastuse seisukohast on see oluline argument. Ka sponsorite leidmise seisukohast on Guinnessi rekordi püüdmine oluline. Seega annan endast parima, et tingimusi täita nii hästi kui võimalik,” selgitas Ratasepp olukorda. „Eks lõpuks ole näha, kas Guinnessi jaoks sellest piisab.”
Võistluse lõpus tellib Ratasepp endale ka dopingukontrollid. Samas viimast Guinnessi poolt ei nõuta. „Leian, et see on oluline detail, mille saan veel juurde lisada,” põhjendas ultratriatleet.
***
13. septembri blogi: Pika teekonna järel võistluspaika jõudnud Rait Ratasepp: nädal aega reisimist tekitab kehale korraliku stressi
60-kordseks ultratriatloniks valmistuv Rait Ratasepp reisis lõppenud nädalal autoga Eestist Fuerteventurale ning on nüüd läbimas otsustavat ettevalmistusfaasi. Pikale autosõidule järgnes laevasõit Hispaania mandriosast Kanaari saartele.
„Kuna kauba vormistamine on niivõrd keeruline, siis tegin ka ise laevasõidu kaasa. Tagasitulekuks aitab mul üks tuttav asjad ära vormistada, et auto tuuakse laevaga üle ja ise saan tulle lennukiga,” sõnas Ratasepp seekordse reisi kohta. „Praegusel ajal on meri täiesti vaikne ja rahulik. Lihtsalt magamistingimused ei ole kõige paremad. Talvel on meri juba palju tormisem ja sellist reisi ei taha ma enam ette võtta.”
Pika autosõidu kohta tõdes ultratriatleet, et lõpuks oli see kehale üsnagi väsitav. „Nädal aega reisimist tekitab kehale korraliku stressi. Olen seetõttu kaks kg juurde võtnud. Pikalt autos ja laevas viibimine on kehale raske ja stressirohke. Kuna alustan katsumusega alles 5. oktoobril, siis tänavu on mul piisavalt aega, et keha tuleks sellest olukorrast välja. Tavaliselt olen viis päeva pärast saabumist juba võistlema hakanud. Tänavu on asjad selles mõttes hoopis paremad.”
Pika teekonna jooksul tegi Ratasepp igapäevaselt ikkagi sporti. Hommikuti ja õhtuti läks ta jookusringile ning võimaluse korral käis õhtuti ka ujumas.
„Füüsiliselt tundub kõik hästi olevat. Tunne on hea, kuid keha vajab veel veidike taastumist. Esimesel ööl magasin 10 tundi järjest,” lisas ta. „Nüüd tuleb nädal aega tõsiselt trenni teha. Seejärel tulevad nädalaks Virge ja Rasmus ning saan võtta kergema nädala. Edasi tulevad veel kolm-neli väga tugevat trennipäeva. Seejärel hakkab katsumus juba peagi pihta. Ilm on siin alati hea ehk see annab ka palju juurde.”
Pika teekonna kohta tõdes Ratasepp, et Lääne-Euroopas võetakse maski kandmist ja vaktsineerimist hoopis tõsisemalt. „Eestis on vaktsiini- ja maskivastus paras huumor. Enne laevale minekut ööbisin Huelvas ja seal kandsid inimesed ka väljas üksinda jalutades maski. Siinkohal tuleb öelda, et see ei ole seal kohustuslik. Üks tuttav selgitas, et nad on koroonaviirusega väga valusalt pihta saanud ja igal inimesel on keegi, kes ära surnud. Seetõttu võetakse maski kandmist ja vaktsineerimist väga tõsiselt,” kirjeldas Ratasepp kogetut. „Näiteks hotelli hommikusöögilauas peavad söögi võtmisel näiteks kilekindad käes olema. Eestis on see ikka suur nali, et keegi ei taha maski kanda.”
***
6. septembri blogi: Rait Ratasepa aasta suurkatsumus tuleb tänavu mitmes mõttes teistmoodi
Ultratriatleet Rait Ratasepp alustas täna teekonda Fuerteventura poole, kus ta läbib 60-kordse ultratriatloni. Ratasepp teeb katsumusega algust 5. oktoobril ning jõuab finišisse 3. detsembril.
Hommikul Tartust teekonda alustanud Ratasepp sõidab autoga Hispaania lõunaossa, kust tema Škoda viiakse praamiga Kanaari saartele. „Teekond on omajagu pikk. Kokku tuleb autoga läbida 4600 km,” sõnas Ratasepp.
Kokku viibib ultramees kodust eemal veidike üle kolme kuu ning seetõttu tuli päris palju asju ka kaasa pakkida. „Hommikul sai viimased asjad autosse pandud. Kaasa võtsin võistlusratta, kaks paari varujookse, rattakingad, massaažilaua, massaažisaapad, palju suviseid riideid. Veel on mul kaasas ajavõtusüsteem. Tahan elektroonilise ajavõtu üles panna, et inimestel oleks põnevam katsumust jälgida. Tiimiliikmete jaoks on kaasas ka elektriline tõukeratas. Jooksujalanõusid on 10 paari. Lisaks on mul kaasas palju sporditoitu, mida saan oma toetajatelt. Näiteks pakkisin kaasa erinevaid geele, batoone, halvaad, pähkleid ja kodus tehtud müslit. Suurem osa kaasa võetud asjadest läheb ikka kasutusse ning Eestisse tagasi tulles on toidu võrra auto kergem.”
Kui toiduvarud saavadki otsa, siis 10 paari jooksujalanõusid päris läbi ei kulu. „Kaasa võetud jalanõudest kolm paari on täiesti uued ja lisaks on selliseid, mida olen juba kasutanud. Kasutan neid tunde järgi. 2500 km peale kulub reaalselt läbi 4-5 paari. Jalanõusid on aga hea vahetada. Kui tunnen, et lihastel oleks vaja mingisugust muudatust, siis saan kasutada erinevaid variante. Lisaks on mul tiimis ka jooksuekspert, kes saab vajadusel veel jalanõusid juurde tuua.”
Võrreldes varasemaga sai rohkem kaasa võetud ka geele, mille tarbimine on muutunud lihtsamaks. „Scotti rattal on geelianum. Austrias nägin, et suutsin tänu sellele kahekordse triatloni jooksul ära tarvitada 40 geeli. Tänu geelianumale on tarbimine palju suurem, kuna ei ole üleliigset mäkerdamist. Geel annab head ja kiiret energiat. Näiteks eelmisel korral 40-kordsel ultratriatlonil kasutasin ära ligikaudu 300 geeli. Nüüd on nende kasutamine aga veelgi lihtsam.”
Ratasepp jõuab sihtkohta pühapäeva õhtuks. Teel olles tuleb spordimehel end ka korrapäraselt liigutada. „Prantsusmaal olles olen ühe öö ka sõbra juures. Kuna mulle tanklates süüa ei meeldi, siis võtsin ka sõitmise ajaks toidu kaasa. Prantsusmaal saan taas neid varusid täiendada.”
Lisaks varude kaasa võtmisele mõtleb Ratasepp juba ka sellele, mis katsumuse ajal saama hakkab. Kui tavaliselt on tal pere ikka kaasas olnud, siis sel korral on teistel pereliikmetel koduses Eestis juba rohkem tegemisi ning pereisale elatakse kohapeal kaasa kahel korral nädala kaupa.
„Eks see tähendab, et keskendun veelgi rohkem antud ettevõtmisele. Tänavu on mul näiteks meediainimene, kellele saan anda rohkem sisendeid. Tahan keskenduda ka inglisekeelsele poolele, et minu ettevõtmine leviks ka Eestist väljapoole. Nii võivad tulevikus avaneda uued võimalused.”
Kuna Ratasepp on samas kohas varasemalt läbinud juba 20- ja 40-kordse ultratriatloni, siis ootab teda ees juba tuttav keskkond. „Mul on eesootavast olemas väga hea ettekujutus. Juba eelmine kord tõdesid tiimiliikmed, et asjad sujusid väga hästi. Loodetavasti läheb nüüd veel paremini. Minu isiklik lootus on see, et tuleb veelgi rohkem neid päevi, kus saan muretult sportida,” tõdes ta, kuid märkis, et teadmatusi ikkagi on. „Ma ei ole sellist katsumust teinud ju koroonaviiruse tingimustes. Selles vallas võib ju alati ootamatusi ette tulla. Seega peab arvestama, et mõnda plaani tuleb muuta.”
***
30. augusti blogi: Rait Ratasepp võidukast katsumusest: vahetusalasse jõudes olid käed ja jalad täiesti külmunud
Ultratriatleet Rait Ratasepp osales nädalavahetusel Austrias kahekordsel ultraitriatlonil. Eestlane lõpetas distantsi ajaga 20 tundi 11 minutit ja 15 sekundit ning saavutas sellega esikoha. Ratasepa eesmärgiks oli läbida võistlus alla 20 tunni, kuid keerulised ilmastikutingimused panin sellele sihile korraliku põntsu.
„Vihmasadu oli võrreldes ennustustega veelgi hullem. Rattasõidu lõpuosas tuli poole tunniga maha 10 mm vihma. See on ikka päris korralik padukas,” kirjeldas Ratasepp valitsenud olusid. „Kõik see oli juba õhtul pimedas ja väljas oli kõigest 12 kraadi. Niimoodi hakkas rattasõidu ajal ikka päris külm.”
Ultratriatleet kirjeldas, et ta panin sellistes oludes vihmajaki selga, kuid näiteks kindaid ei hakanud ta talvisemate vastu vahetama. „Sellevõrra külmetasin natuke rohkem. Vahetusalasse jõudes olid käed ja jalad täiesti külmunud,” avaldas ta.
Ratasepa sõnul ei saanud seekordsel jõuproovil rattasõidu ajal riiete vahetamisele pikalt aega kulutada, kuna konkurents oli vägagi tihe. „Põhikonkurendiga oli 360 km rattasõidu peale ajaline erinevus kõigest paar minutit. Liidriks tõusingi alles jooksuga,” sõnas ultratriatleet, kes sai siiski kasutada kõigi kolme kaasa sõitnud tiimiliikme abi. „Austrias on seis koroonaviirusega praegu hea ja seetõttu selles osas ikkagi piiranguid ei tehtud.”
Keerulistes ilmastikutingimustes tuligi Ratasepal 84,4 km pikkuseks jooksuks end korralikult „sisse pakkida”. „Mõõdan ise alati distantsi üle ja tegelikult oli jooksudistants isegi paar km pikem. Kui jooksma läksin, siis esimesed paarkümmend minutit oli vaja end tagasi hoida ja soe sisse saada,” sõnas ta esmalt jooksudistantsi kohta. „Minu pulss on reeglina nii madal, et panin jooksmise ajaks selga nii talvekindad, mütsi, võrksärgi kui ka sooja vesti. Põlvedele panin lisaks soojendavat geeli. See hoidis jalad hästi soojas. Kui võistluse järel dušši alla läksin, siis põlved õhkasid sellest kreemist. Juba Eestis nägin, et antud geelist on vihma ja külmaga kõvasti kasu.”
Nüüd põikab Ratasepp korraks koju, et alustada uuel nädalal teekonda Fuerteventura poole. Seal alustab ta 5. oktoobril 60-kordset ultratrialtoni, mille finišisse jõuab ta 3. detsembril.
Ultramehe sõnul näitas sel korral Austrias toimunud jõuproov, et ta on eelseisvaks rekordiliseks katsumuseks hästi valmis.
„Kaks aastat tagasi tegin täpselt samal ajal Leedus läbi kahekordse ultratriatloni. Toona valmistusin 40-kordseks triatloniks. Võin öelda, et tänavu olen paremas vormis. Kui vaatan taastumist, siis toona oli lihaskangust rohkem. Nüüd ei olnud aga midagi hullu. Kuigi külm ilm tekitab alati vaimse poole pealt raskusi, siis tegelikult tuli seekordne võistlus lihtsamalt kätte. Sain selge signaali, et olen jooksu mõistes isegi paremas vormis. See on tähtis, kuna 60-kordse puhul on jooks kõige olulisem osa. Loodetavasti on eelseisval katsumusel neid päevi rohkem, kus saan võistlust rohkem nautida.”
Ratasepp finišeeris seekord ajaga 20:11.15. Teisena lõpetanud sakslase Thorsten Eckerti finišiaeg oli 21:13.09 ning kolmandana ületati finišijoon ajaga 23:13.25.
27. augusti blogi: Hullumeelseks katsumuseks valmistuval Rait Ratasepal seisab ees tähtis peaproov
Ultratriatleet Rait Ratasepp võtab ette järjekordse hullumeelse katsumuse. Kui varasemalt on ta läbi teinud 20- ja 40-korda ultratriatloni, siis sel sügisel võtab ta ette 60-kordse ultratriatloni. Ratasepp teeb katsumusega algust 5. oktoobril Fuerteventural ning jõuab seega finišisse 3. detsembril.
Peaproovina osaleb ta sel nädalavahetusel Austrias kahekordsel katkematul ultratriatlonil. „Näiteks 2019. aastal käisin ma samal ajal Leedus võistlemas ja see oli minu enda põhikatsumuse jaoks hea proovikivi. Selline võistlus on minu jaoks lihtsalt oluline ettevalmistuse osa,” selgitas Ratasepp jõuproovi eel Delfi Spordile.
Austria jõuproovile ette vaadates tõdes Ratasepp, et loodetavasti praegusest vormist võitmiseks piisab, kuid rekordilist aega ta lubada ei tahtnud. Esmaseks sihiks on seatud aeg alla 20 tunni. „Kuna ennustatakse vihmast ilma, siis ei saa aja mõttes riske võtta. Esmane eesmärk on ikka terveks jääda ja olla valmis sügisel toimuvaks suureks katsumuseks,” sõnas ta. „Rada on Austrias iseenesest suurepärane ja mulle sobilik, kuid paistab, et kuiva jalaga siit minema ei pääse.”
Austria jõuproov saab koroonaajastul olema esimeseks katsumuseks, kus Ratasepp saab koos konkurentidega võistelda. „Eelmisel aastal tahtsin Prantsusmaal ka starti minna, kuid toona selgus alles kohale jõudes, et võistlus jääb ära,” meenutas ta. „Ka Austrias on tingimused koroonaviiruse tõttu üsna karmid. Võistlejaid on 44 ja kõigil tohib olla ainult üks abiline. Seejuures müüdi stardikohtade arv maksimaalselt täis,” selgitas ta. „Rattasõidu ajal on piiratud tiimiliikmete arv muidugi halb. Kuna rattaring on pikk, siis loodetavasti tohib seal ikka rohkem abilisi olla. Praegu on Austrias minuga koos veel kolm tiimiliiget (Kain Kalja, Aivar Tugedam ja Kaur Kuuskmäe) ehk kõiki ei pruugita üldse raja äärde lubada.”
