Irina Embrichi abikaasa: suur tänu kõikidele tüdrukutele ja Kaido Kaabermale, kes Irina finaalis rajale lubas

Olümpiavõitjaks kroonitud Irina Embrichi abikaasa Aleksandr tunnistas Eesti epeenaiskonna olümpiavõidu järel, et emotsioonid on alles niivõrd kõrgel, et kõike on raske sõnadesse panna.

„Loomulikult ärkasin hommikul vara ja vaatasin kõik matšid ära. Elasin kogu aeg täiega kaasa. Tunne on nüüd selline, et üks suur asi sai ära tehtud. Suur tänu tüdrukutele (Katrina Lehis, Julia Beljajeva ja Erika Kirpu) ja peatreener Kaido Kaabermale, kes Ira (Irina Embrichi hüüdnimi) finaalis ikka rajale lubas. Kõik vehklesid väga hästi,” sõnas Aleksandr Embrich õigeid sõnu otsides.

Vehkleja abikaasa sõnul on see kuldmedal väärt palsam 2016. aasta Rio de Janeiro mängude neljanda koha järel. „Mäletan, kuidas eelmine olümpia lõppes pronksimatši järel pisaratega. Vahepeale on jäänud raskeid aegu. Iral oli trauma ning ka vanus (Embrich sai tänavu 41-aastaseks) on juba peale tulnud,” rääkis Aleksandr Embrich. „Lõpuks tuli aga see kauaoodatud olümpiamedal ja kohe kuldne.”

„Finaalis Ira matši vaadates proovisin rahuneda. Õnneks vehkles ta hästi ja oli suurepärane. Kõik tüdrukud olid suurepärased. Katrina tegi ankrunaisena väga hästi seda tööd, mida varasemalt tegi Ira.”

Aleksandr Embrichi sõnul on perekond läbi aastate olnud Irina Embrichile toeks ning see on ka ainumõeldav võimalus. „Ise mängisin jalgpalli ning ka laps tegeleb spordiga. Kõik saavad aru, et Ira jaoks on sport elus tähtsal kohal. Oleme 20 aastat koos olnud ja võin öelda, et raske ei ole olnud. Oleme sellise elukorraldusega harjunud ja kõik toimib,” muigas ta. „Eks sportlasel on lihtsalt vahepeal raske. Ühel hetkel oled mäe peal ja seejärel jälle all. Ta on 22 aastat kõrgel tasemel vehelnud ja oleme perena teda kogu aeg toetanud. Praeguseks on Ira juba nii kogenud sportlane, et mul ei ole vaja kõrvalt midagi öelda.”

Aleksandr Embrich tõdes, et loodetavasti aitab olümpiakuld tuua ala juurde uusi noorsportlasi. „Vehklemine on üks viimaseid alasid, mida võib nimetada spordiks ning millest ei ole saanud suurt äri. Teekond olümpiakullani on olnud tegelikult keeruline. Veel hiljuti tegid tüdrukud ju Tallinnas trenni hallis, kus talvel oli sooja ainult viis-kuus kraadi,” meenutas ta abikaasa sportlasteed. „Nüüd saame aga tähistada. Juba homme on ju tüdrukud kodus tagasi!”