Millise sõnumi siis täna naistele saadad? „Erakordselt võimsad naised elavad Eestimaa pinnal!” muheles Kristina Kuusk, kui Katrina Lehis, Julia Beljajeva, Erika Kirpu ja Irina Embrich olid Tokyo olümpia finaalis Lõuna-Korea alistanud. „Palju õnne tüdrukutele, treeneritele, abilistele, meditsiinipersonalile – kõigil neil on oma killuke sellest suurest edust.”

Kahtlemata mängis olulist rolli ka Kristina Kuusk ise ja teisedki Eesti naisvehklejad, kes olümpiale ei pääsenud. Mida tugevam sisekonkurents, seda tugevam koondis. Võitlus koondiskoha eest on Eesti naiste epeevehklemises väga kõva, keegi ei või end natukenegi lõdvemaks lasta. Seekord jäi esimesena koondiseukse taha Kuusk, ehkki eelmisel suvel emaks saanud naine tegi pärast sünnitust katse ikkagi olümpiale jõuda.

„Tuleb tõele au anda ja öelda, et teised olid minust tugevamad,” lausus Kuusk. „Loomulikult loodab iga sportlane ise olümpiale jõuda ja medaleid võita. Loodan, et kunagi tuleb ka minu võimalus. Ehkki kunagi ei tea ette, mis juhtuma hakkab. Kindlasti teeb see võit mind heas mõttes kadedaks. Just heas mõttes, mitte halvas – annab palju motivatsiooni juurde. Tean, et heal päeval võib kõike juhtuda. Tüdrukute ees on nüüd selline müts-maha-tunne.”

Kui Eesti spordiüldsus lootis vehklemistiimilt medalit, siis täistabamus oli ikka pigem meeldiv üllatus. Kuusk kinnitab, et tema oli selles juba mõnda aega veendunud. „Ma teadsin seda!” sõnas Kuusk. „Kui tabeliseis oli enam-vähem teada, siis juba poolteist kuud tagasi panin ennustuse paberile, et Eesti võidab. Tõsi, päris pihta ei läinud, sest finaali pakkusin Eesti vastaseks Hiinat. Mulle tundus, et Eesti oli kogu turniiri peale kõige terviklikum võistkond, ühtegi nõrka kohta ei olnud.”

Kas Katrina Lehise individuaalpronksi teadsid ka ette? „Seda teadsin juba viis aastat tagasi,” naeris Kuusk. „Arvasin nüüd kohe, et ta võtab medali. Sain kohe turniiri alguses aru, et ta on tol päeval väga hea. Kahjuks proua Popescu oli sutsu kindlam, kuid õnneks ei läinud poolfinaalis saadud kaotus talle medalit maksma.”

Lõpetuseks avaldas Kuusk ühe soovi: ”Siiani räägitakse eestlastest ikka kui suusarahvast, loodan, et nüüd hakatakse rääkima ka kui vehklemisrahvast."