Avaldame Erik Orgu toimetusele saadetud arvamusavalduse täies mahus:

"Maailma terviseorganisatsiooni prognoosi kohaselt on 2025. aastaks 62% Eesti elanikest ülekaalulised ning umbes kolmandik rasvunud,” tõdes riigikogu esimees Jüri Ratas. Ja see on mure ning põhjus, miks debatti peeti.

Millest räägitakse? Laste liikumisharjumuste parandamisest treeningute abil, täpsemalt koolikavas. Kõigil on valiidseid argumente ja soovitusi, millega ma nõus olen, aga kas nendest soovitustest on ka abi ülekaalu tekkimisel suures pildis - ei!

Miks ei ole? Sest vale toitumine on see, mis viib ülekaalu, mitte vähene liikumine.

Mul on kahtlane tunne, et debatis osalenud inimesed ei tea, miks liigumine tegelikult hea ja vajalik on - aju areng, antidepressant, ainevahetuse kiirendamine, füüsiline tervis, luud, lihased ja teatud määral immuunsüsteemi tugevdamine.

Liikumise teemat on juba aastakümneid lasteaias ja koolis propageeritud ning ainuke asi, mida see teeb, on see, et programmeerib inimese ajusse arusaama, et kui on lisakilod, siis järelikult tuleb rohkem liikuda. Kes suudab ennast hakata rohkem liigutama, võtab mõned kilod alla, siis tekib kaaluseisak ning kaob motivatsioon ja loobutakse ning kaotatud kilod tulevad tagasi lisakilodena - toitumine ju ei muutunud.

Kuidas ma seda tean? Sest 18 aastat on 90% kaalulangetajaid minu juurde tulnud sooviga treeninguga alla võtta ja toitumisest pole sõnakestki - nagu ka nende debatis mitte. Sõna otseses mõttes mitte ühtegi sõna polnud toitumisest!

Olen pidanud sadadele täiskasvanute organisatsioonidele loenguid tervise teemadel. Kes mind sinna kutsub? Murelik organisatsiooni juht või töötaja. Miks? Sest organisatsiooni inimesed korraldavad tihti liikumise väljakutseid ja ikka ollakse ülekaalulised, sest liikumine ei aita ülekaalu vastu, vaid see on toetav meede!

Ma saan jätkuvalt lasteaedade ja koolide menüüsid, kus on ikka sees mitmekümne aasta vanused retseptid: klimbisupp, saiavorm, makaronid suitsuvorstiga, suhkruga piimatooted, jahukastmed, saiakesed jne. Pole ime, et lapsed koolis kosuvad või siis jooksevad vahetunni ajal toidupoodi midagi maitsvat ostma - see maitsev on ka ebatervislik ja rammus! Ja nii see suhe ning teadmised toidu suhtes aastatega halvenevad ning tulemuseks on ülekilod!

Võis jääda mulje, et teen liikumist maha, aga seda ma kindlasti ei teinud. Mina olen väga liikumise poolt ja soovitan igal inimesel teha trenni, kui ta leiab endale sobiva ala. Näiteks mina ei teinud koolis ühtegi aktiviteeti, sest mulle ei meeldinud need ja sellest ka minu vastumeelsus kehalise kasvatuse tunni ja trenni suhtes. Ma tean, et see mure on enamus inimestel. Ma ei tahtnud palli põrgatada, üle kitse hüpata või teatejooksu teha... Kui aga leidsin endale alad, mis mulle meeldisid, siis hakkasin ma neid asju harrastama - jõusaal ja võitluskunstid. Seega lapsevanemad, uurige, mis teie lapsele meeldib ja täiskasvanud, tehke seda, mis teile meeldib!

Kas me peaksime süüdistama riigipäid, kes seda asja ajavad? Kindlasti mitte, sest nad ju tegelikult ei tea, et nad ei tea. Mina arvan, et iga lapsevanema kohustus on endale asjad selgeks teha ning siis see teadmine lastele edasi anda nii, et oleks ka antud! Ja iga täiskasvanu peaks mõistma, et ikka ise tuleb hoolitseda selle eest, et toitumine oleks tervislik ja liikumine piisav.

Terve oma karjääri olen soovinud aidata inimestel saavutada paremat vormi ja enesetunnet, aga poole kärjääri pealt tajusin, et liikumine pole lahendus. Sellepärast loobusin personaaltreeneri ametist ning hakkasin täiskohaga toitumisnõustajaks. Kui enne aitasin kümneid inimesi aastas, siis selle valiku tulemusena olen aidanud tuhandeid.

Oleks tore, kui riigipead saaksid aru, mis on probleem ja mis on lahendus, siis saaks hakata õigeid tegevusi tegema! Meie riigis ja ka paljudes teistes riikides on puudu paljud lahendused, mis päriselt ka aitaksid ning puudu on ka õiged inimesed, kes selle eest hoolitseksid. Mina olen valmis ja avatud pakkumistele. Kui riik mu abi ei soovi, siis tegutsen omapäi edasi ja aitan ikka teid ning ka riiki.