Eesti Tantsuspordi Liit kutsub vastasleeri koostööle: spordiala tulevikku ohustav vastasseis tuleks lõpetada
(20)
ETSL-i presidendi Marek Jürgensoni sõnul on tantsuspordis tekkinud kahetsusväärne olukord, kus mõned ambitsioonikad treenerid ja ametnikud vastanduvad alaliidule, kuna leiavad nagu ei kohtleks ETSL-i juhatus neid teenetele vastavalt, seisab tänases ETSL-i pressiteates.
"Tegemist on põhjendamatu ootusega, sest nii klubisid kui ka tantsijaid käsitletakse põhikirjale vastavalt võrdselt, tunnistamata kellegi suhtes mingeid eriõigusi. Samas on mõnede tantsutegelaste rahuldamata ambitsioonid viinud olukorrani, kus toimub pidev rahvusvahelise katusorganisatsiooni WDSF survestamine ETSL-i liikmelisusest väljaarvamiseks," teatas tantsuspordi liit.
"Me oleme juba korra saavutanud, et WDSF-i distsiplinaarkomisjon tühistas katusorganisatsiooni presiidiumis läinud aasta veebruaris napi häälteenamusega vastu võetud otsuse ETSL-i täisliikme staatuse asendamiseks ajutise liikmelisusega, kuna ükski rahvusvahelise föderatsiooni poolt esitatud süüdistus ei leidnud tõendamist. Kahjuks on meie omad Eesti inimesed jätkanud jõudu säästmata WDSFi suunal lobitööd ning on algatatud järjekordne menetlus Eesti alaliidu tasalülitamiseks," kirjeldas Jürgenson hetkeseisu.
Pressiteates lisatakse, et WDSF-i distsiplinaarkomisjon ei leidnud vähimatki tõendit, et ETSL-is on esinenud eeskirjade rikkumist, mis nõuaksid presiidiumilt rahvusliku alaliidu täisliikmelisuse peatamist, föderatsioonist väljaarvamisest rääkimata. Enamgi veel: ühesõnaliselt keelati WDSF-i liikmete siseasjadesse sekkumine.
Ometi, lisab ETSL, on Eesti tantsijate positsioon rahvusvaheliselt taas kõikuma löönud ja seda põhjusel, et alaliidule vastanduvate tantsutegelaste ellu kutsutud Tantsuspordi Ühendus taotleb enda tunnustamist rahvusliku võistlustantsu esindajana, olles ise samal ajal jätkuvalt ka ETSL-i liikmed.
Marek Jürgenson arvab, et olukorrast, kus ETSL-ile vastutöötamiseks loodud käputäit klubisid liitev Tantsuspordi Ühendus on võtnud endale ainsaks ülesandeks hävitada rahvusvaheliselt meie tantsuspordi maine, kaotavad eelkõige sportlased.
"Me korraldame võistlusi, millest Tantsuspordi Ühendust toetavate treenerite kasvandikud loobuvad, ent hiljem, kui paneme kokku koondist ja terve aasta võistluspausi pidanud sportlastel puuduvad tulemused sinna pääsemiseks, süüdistatakse meid kellelegi eeliste loomises. "On äärmiselt rumal takistada oma võimete tipul olevate tantsijate osalemist võistluskalendris ja kui nad seetõttu oma taseme kaotavad, solvuda rangelt põhikirjast ja reeglitest kinni pidava alaliidu juhtkonna peale," kinnitab Jürgenson.
Eesti Võistlustantsu Liit kutsub kõiki ala arengust huvitatuid tegema koostööd, säilitamaks senist taset ning mitte ajama segi enda ambitsioone ja sportlaste huvisid.
"Me töötame tantsukogukonnaga ühiste eesmärkide nimel, millest esmatähtis on säilitada Eesti tantsuspordi rahvusvaheline maine. Eesti tantsuspordi diskrediteerimine rahvusvahelisel tasandil kärbib kõigi tantsijate võimalusi ning sadade tantsuharrastajate tulevikule mõeldes tuleks loobuda isiklike kitsaste huvide esikohale seadmisest, leides võimalikud koostöökohad, nagu on soovitanud ka Eesti Olümpiakomitee, mille liikmeskonda Eesti Tantsuspordi Liit kuulub ning mis samuti ei näe meie tegevuses probleeme," kutsub Jürgenson lähtuma spordiala huvidest.
1991. aastal asutatud Eesti Tantsuspordi Liit on võistlustantsuga tegelevate klubide ühendus, mille eesmärgiks on tantsuspordi arendamine Eesti Vabariigis. Liitu kuulub 45 klubi ja tantsukooli, millest 13 on kandidaadi staatuses, lisaks Eesti Tantsuspordi Liidu Elukutseliste Alaliit ja Eesti Tänavatantsijate Liit. Liidu korraldada on tiheda võistluskalendriga Eesti karikavõistlused vabaklassis ning Eesti Meistrivõistlused nii standard- ja ladinaameerika tantsudes, 10-tantsus kui ka breigis. Tegemist on olümpia alaliiduga, kuna Pariisi 2024. aasta olümpial on breik esmakordselt kavas võistlusalana.
