„Nüüd on aeg, kus paljudel on natuke rohkem aega. Kuluta seda iseenda peal! Internet on täis imelisi treeninguid igale maitsele, alustades spinningust, joogast, kuni lõpetades kodus tehtava lihastreeninguga. Kui kõvasti sa ka ei otsi vabandust - ainuke takistus parema Sinu saavutamise ees oled sina ise. Usu endasse ja anna enesele võimalus tõestada, et oled lihtsalt super!” soovitab Koovit.

Koduste treeningute ABC

Kui teed trenni ise ega kasuta abi internetist, ära unusta, et treening koosneb kolmest osast: soojendus, treeningu põhiosa ja lõdvestus. Soojenduseks võib kasutada rattatrenažööri, jooksulinti, hüppenööri, paigaljooksu, terve keha pehmet venitust, rullumist lihasrullil jne. Treeningu põhiosa on see osa treeningust, mille järgi käed tavaliselt sügelevad: kas siis bodypump’i moodi treening, kogu keha ringtreening, kasutades keharaskust vms. Treeningu lõpuosa, lõdvestus, peaks sisaldama nende lihaste venitust, mida treeningus treeniti. See aitab lihastel kiiremini taastuda ja hoiab eemal potentsiaalsed vigastused.

Lisaks, kui treenid kodus, pead järgima põhimõtet: kas harjutus on turvaline? Näiteks astumine kolmel jalal kõikuvale taburetile, hoides samal ajal käes raskusi, lõhnab õnnetuse järele.
Viimane oluline asi kodutreeningu juures: hoia treeningud huvitavad ja vaheldusrikkad. Kõige suurem motivatsiooni- ja arenguhävitaja on rutiin. Kui treening on igav, on vaid aja küsimus, millal trenn hakkab vahele jääma.

„Kui hakata kodustes tingimustes trenni tegema, tuleks ka mõelda, kas on vigastusi, millega peab ettevaatlik olema. Ma muidugi ei räägi suurematest terviseprobleemidest: kõrge vererõhk, südamehaigus, diabeet, ägedad liigesepõletikud, haavad. Sellisel juhul on elementaarne, et pead olema ettevaatlik. Kui oled hädas aeg-ajalt külastava selja- või põlvevaluga või hoopis migreeniga, oleks mõttekas eelnevalt nõu pidada kas arsti või personaaltreeneriga. Ole ettevaatlik ja usalda oma sisetunnet! Kui harjutus tekitab valu, jäta harjutus vahele või muuda! Treeningul on võime ravida ja ka murda. Ole mõistlik ja kannatlik!” hoiatab Koovit.

„Konsulteerimine spetsialistiga on ääretult oluline, kui oled hädas mingit tüüpi terviseprobleemiga. Eelkõige hoidkem ennast terved! Konsultatsioon on ka oluline tavalisele tervele igapäevasele harrastajale - treeneril on kindlasti parem arusaam, kuidas sinu treeningud teha veel huvitavamaks, raskemaks. Kodustes tingimustes treenides on meil vähem treeningvahendeid, mistõttu peame olema veelgi nutikamad, kuidas treenida. Kasuta oma lemmiktreeneri nõu. Seda tehes teed kahte asja: a) saad veelgi tõhusama treeningu, b) aitad sellel raskel ajal oma treeneril majanduslikult hakkama saada. Sest teiste töövaldkondade hulgas kannatavad personaaltreenerid kõvasti,” sõnab Koovit.

Viis põhjust, miks treening on praegu oluline

Koovit toob välja viis põhjust, et inimesed mõistaks, kui tähtis on füüsilise ja vaimse heaolu eest hoolitsemine ka praegu.

Treeningu mõju vaimsele tasakaalule. Tihti aitab regulaarne kehaline aktiivsus maandada pingeid ja püsida positiivsena.

Treeningu mõju immuunsüsteemile. Treening ei tugevda mitte ainult lihaseid, vaid kogu organismi, kaasa arvatud immuunsüsteemi. Kes seda hetkel ei tahaks?

Treeningu mõju töövõimele. Hoolimata situatsioonist, et peame treenima kodus, ümbritsetuna kõikidest ahvatlustest - magaks kauem? Läheks hoopis ja sööks? Mis telkust tuleb? -, sunnib treening, et meil oleks rütm. Treening iseenesest dikteerib teatud viisil toitumist ja päevast struktuuri. See on ideaalne igapäevaste ülesannete lahendamiseks.

Treeningu mõju lihastele, liigestele ja luudele. Treening hoiab lihased töövõimelised, liigesed liikuvana ja luud tugevana. Seejuures pange tähele: mida vanem inimene, seda olulisemal kohal on kehalise aktiivsuse säilitamine, hoides liigeste loomulikku liikumisulatust, kaitstes lihaseid ja hoides meid noorena.

Treeningu mõju keskendumisvõimele. Peale nelja-viit tundi vaimset tööd on aju tihti väsinud. Kui teha siis isegi vaid 30-minutiline treening, lülitada aju välja ja varustada kogu organismi värske hapnikuga (treeningust tulenevast intensiivsemast verevarustusest), on aju võime lahendada raskeid keskendumist nõudvaid ülesandeid palju suurem.