Euroopa liiga alagrupiturniir jääb Eesti jalgpalliklubide jaoks veelgi kättesaamatumaks, kuid koidab uus lootus
(14)- Eesti meistri avamäng Euroopas on võtmetähtsusega
- Unistuse võib täita juba kahe vastase alistamine
- Jürgen Henn toob välja tänavuse euroedu põhjused
- Positiivsed märgid Eesti koondisele
Jalgpallisõber on harjunud, et meeskonnad mängivad kahes eurosarjas: Meistrite ja Euroopa liigas. Järgmisest suvest lisandub veel kolmaski: Konverentside liiga. Muudatus tähendab seda, et eestlaste unistus Euroopa liiga alagrupiturniirist nihkub veelgi kaugemale. Eesti liiga taseme tõttu suunatakse meid edaspidi peaasjalikult mängima tugevuselt kolmandat sarja ehk Konverentside liigat. Ent tegelikult tuleb eestlaste suur unistus hoopiski lähemale.
Järgmist hooaega silmas pidades on Eesti klubivuti kohta juba palju räägitud, et senise nelja eurokoha asemel saame me Euroopasse saata ainult kolm võistkonda. 2021/22. aasta eurohooaja pääsmed jagatakse punktide järgi, mille riigid kogusid hooaegadel 2015/16–2019/20. Eesti on selles tabelis 51. positsioonil. See tähendab, et Eesti meister saab tuleval hooajal alustada mänge Meistrite liiga esimesest eelringist. Kaks ülejäänud klubi, kes tagavad endale europääsme, hakkavad heitlema Konverentside liiga esimesest eelringist. Edetabeli 50. koht tähendaks, et kolmandas eurosarjas oleks kolm Eesti tiimi.
Euroopa liiga ainult tippudele
Euroopa liigasse, mis on eestlastele seni olnud jõukohasem, oodatakse edaspidi meist tunduvalt tugevamaid vutiriike. Otsepääsme saavad sinna ainult Euroopa jalgpalli liidu UEFA edetabeli 15 esimese riigi klubid. Pingereas 51. kohal olevast Eestist võib Euroopa liigasse edaspidi pääseda ainult meister, kuid selleks tuleb kindlasti alistada Meistrite liiga esimese eelringi vastane. Võimalus tekib ainult siis.
Eestlastest edasi. Kui siinne meister peaks Meistrite liiga esimeses eelringis kaotama, siis langeb ta Konverentside liiga teise eelringi ehk samasse sarja, kus on ülejäänud siinsed tiimidki. Seal tuleks neil põhiturniirile jõudmiseks alistada kolm vastast järjest. Ülejäänud Eesti võistkonnad alustavad esimesest eelringist, nii et alagrupiturniirile jõudmiseks on vaja üle mängida neli konkurenti järjest.
Nagu juba enne mainitud, võib Euroopa liiga põhitabelisse edaspidi jõuda ainult Eesti meister. Selleks tuleb kindlasti alistada Meistrite liiga esimese eelringi vastane. Sihile jõudmiseks tuleb järgmisest kolmest konkurendist üle olla veel kahest.
Mitu võimalikku teekonda
Meistril on muidki võimalusi. Ülejäänud Eesti tiimide jaoks saab eurohooaeg läbi, kui nad peaksid Konverentside liigas korra kaotama, kuid tšempionil on rohkem eksimisruumi. Süsteemi vaadates on selge, et võtmetähtsus on Meistrite liiga esimese eelringi matšil. Kui see õnnestub võita, siis on tagatud veel vähemalt kaks duelli. Tänu kolmanda eurosarja loomisele võib Eesti meister pääseda Konverentside liiga põhiturniirile, olles alistanud kõigest kaks vastast. Niisiis tuleb unistus eurosarja põhiturniirist eestlastele isegi lähemale (seni on meistri puhul olnud vaja alistada vähemalt kolm vastast). Äärmiselt oluline on siiski võita avakohtumine.