Jalgpallisõber on harjunud, et meeskonnad mängivad kahes eurosarjas: Meistrite ja Euroopa liigas. Järgmisest suvest lisandub veel kolmaski: Konverentside liiga. Muudatus tähendab seda, et eestlaste unistus Euroopa liiga alagrupiturniirist nihkub veelgi kaugemale. Eesti liiga taseme tõttu suunatakse meid edaspidi peaasjalikult mängima tugevuselt kolmandat sarja ehk Konverentside liigat. Ent tegelikult tuleb eestlaste suur unistus hoopiski lähemale.

Järgmist hooaega silmas pidades on Eesti klubivuti kohta juba palju räägitud, et senise nelja eurokoha asemel saame me Euroopasse saata ainult kolm võistkonda. 2021/22. aasta eurohooaja pääsmed jagatakse punktide järgi, mille riigid kogusid hooaegadel 2015/16–2019/20. Eesti on selles tabelis 51. positsioonil. See tähendab, et Eesti meister saab tuleval hooajal alustada mänge Meistrite liiga esimesest eelringist. Kaks ülejäänud klubi, kes tagavad endale europääsme, hakkavad heitlema Konverentside liiga esimesest eelringist. Edetabeli 50. koht tähendaks, et kolmandas eurosarjas oleks kolm Eesti tiimi.

Euroopa liiga ainult tippudele

Euroopa liigasse, mis on eestlastele seni olnud jõukohasem, oodatakse edaspidi meist tunduvalt tugevamaid vutiriike. Otsepääsme saavad sinna ainult Euroopa jalgpalli liidu UEFA edetabeli 15 esimese riigi klubid. Pingereas 51. kohal olevast Eestist võib Euroopa liigasse edaspidi pääseda ainult meister, kuid selleks tuleb kindlasti alistada Meistrite liiga esimese eelringi vastane. Võimalus tekib ainult siis.

Kui kaugel on edaspidi eestlaste jaoks alagrupiturniir? Meistrite liigasse jõudmiseks tuleks endiselt alistada neli vastast järjest, sest eestlased liituvad võistlusega endiselt esimesest eelringist. Edetabeli 52.–55. riik peavad kohtumisi alustama veel varem ehk eelringide eelringist.

Eestlastest edasi. Kui siinne meister peaks Meistrite liiga esimeses eelringis kaotama, siis langeb ta Konverentside liiga teise eelringi ehk samasse sarja, kus on ülejäänud siinsed tiimidki. Seal tuleks neil põhiturniirile jõudmiseks alistada kolm vastast järjest. Ülejäänud Eesti võistkonnad alustavad esimesest eelringist, nii et alagrupiturniirile jõudmiseks on vaja üle mängida neli konkurenti järjest.

Nagu juba enne mainitud, võib Euroopa liiga põhitabelisse edaspidi jõuda ainult Eesti meister. Selleks tuleb kindlasti alistada Meistrite liiga esimese eelringi vastane. Sihile jõudmiseks tuleb järgmisest kolmest konkurendist üle olla veel kahest.

Mitu võimalikku teekonda

Meistril on muidki võimalusi. Ülejäänud Eesti tiimide jaoks saab eurohooaeg läbi, kui nad peaksid Konverentside liigas korra kaotama, kuid tšempionil on rohkem eksimisruumi. Süsteemi vaadates on selge, et võtmetähtsus on Meistrite liiga esimese eelringi matšil. Kui see õnnestub võita, siis on tagatud veel vähemalt kaks duelli. Tänu kolmanda eurosarja loomisele võib Eesti meister pääseda Konverentside liiga põhiturniirile, olles alistanud kõigest kaks vastast. Niisiis tuleb unistus eurosarja põhiturniirist eestlastele isegi lähemale (seni on meistri puhul olnud vaja alistada vähemalt kolm vastast). Äärmiselt oluline on siiski võita avakohtumine.

Kui Meistrite liiga esimeses eelringis õnnestub võita, siis viivad Konverentside liiga alagrupiturniirile järgmised teekonnad. 1. Võit Meistrite liiga teises eelringis, kaotus Meistrite liiga kolmandas eelringis, kaotus Euroopa liiga play-off’is. 2. Kaotus Meistrite liiga teises eelringis, võit Euroopa liiga kolmandas eelringis, kaotus Euroopa liiga play-off’is. 3. Kaotus Meistrite liiga teises eelringis, kaotus Euroopa liiga kolmandas eelringis, võit Konverentside liiga play-off’is.
Jürgen Henn: oleme mõistnud, millise jalgpalliga Euroopas edu saavutada

Teist suve järjest tegi valitsev Eesti meister FC Flora korraliku eurohooaja. Tänavu jõuti Euroopa liiga play-off’i. Teel sinna alistati Islandi meister KR Reykjavík ja Malta tšempion Floriana. Lõpuks katkestas eestlaste teekonna Horvaatia parim tiim Zagrebi Dinamo.

Flora on nüüd aja jooksul suutnud eurosarjades üle mängida neli vastast. Neist kolm on kirja läinud kahe viimase suvega ja peatreener Jürgen Hennu käe all.

„Euroopas on vastased tihti tundmatud ja mängud eritüübilised. Lõpuks loeb aga edasipääs,” tõdes Henn euromängudele tagasi vaadates. „Oleme mõistnud, millise jalgpalliga on võimalik eurosarjas edu saavutada. Oleme mängustiili kohandanud selliseks, et Euroopas tuleb mängida natuke rohkem kiiremini ettepoole ja veidike rohkem vasturünnakutele. Samas tuleb kaitses olla hästi tugev ja vahepeal isegi kannatada. See on võrreldes varasemaga peamine muutus,” tõi ta esile edu valemid.

Eesti koondise kohta on juba mõnda aega räägitud, et kaotusseisu jäädes ei osata justkui enam midagi erilist korda saata. Flora suutis tagaajaja rollis olles ohtlik olla ja ka ühe värava tagasi lüüa.

„Sisu on Eesti mängijatel alati olnud. See on selge. Ise rõhutasime Dinamoga mängides, et alati on võimalik midagi teha. Eeldasime, et nad võivad meile ruumi anda ja enda mängutempo tõstmise korral oli võimalik neid natuke rivist välja lüüa. Saime värava tagasi ja kohtumine läks uuesti huvitavaks. Oli tunda ühise eesmärgi nimel võitlemist. Kõik tunnetasid seda.”

Henn usub, et tänu järjestikustele korralikele euromängudele lähevad floralased ka eelseisvatele Eesti koondise kohtumistele enesekindlalt. „Euromängudest on kindlasti seda kaasa võtta, et kui vastane sunnib kiiremini mängima, siis tegelikult ollakse selleks võimelised. Sellised mängud aitavad loodetavasti taset tõsta ja lubavad neid oskusi tihedamini esile tuua. Rohkemad tippmängud aitavad meestel kõrgemal tasemel kiiremini mängida.”