KOMMENTAAR | Kas Eesti laseb tulevastel talispordi medalitel tõesti lihtsalt maha kukkuda?
Ajalugu on näidanud, et Eesti viimase aja edukamad sportlased on suuremalt jaolt kõik perekondade eraprojektid. Olukorras, kus meil räägitakse Team Estoniast oleks aeg, et asju vaadatakse veidike laiema pilguga. Oleks aeg suunata vahendeid ka alade juurde, kus meil on lähitulevikus reaalsed medalivõimalused.
Eestlased on läbi ajaloo olnud edukad nö uutel aladel ehk aladel, mis alles otsivad oma kohta suures spordis. Praegu on selliseks naiste kahevõistlus. Kahevõistlusel on siinmail rikkalik ajalugu. Arvestades, et taliolümpial on see ainus ala, kus naised veel ei võistle, siis on tegelikult ainult aja küsimus, millal selline olukord lõppeb.
Nädalavahetusel Otepääl said kõik siinsed spordisõbrad näha, et naiste kahevõistlus on päriselt olemas ja seltskonnas on tiirlemas ka kaks eestlannat: 17-aastane Annemarii Bendi (saavutas maailma paremikuga võisteldes kontinetaalkarikal 11. koha) ja 16-aastane Triinu Hausenberg. Praeguseks on selge, et tuleval hooajal läheb käima naiste MK-sari, 2021. aasta Oberstdorfi MM-il jagatakse medaleid ja püsib võimalus, et naiste kahevõistlus on juba kavas ka aasta hiljem Pekingi talimängudel.
Praeguseks on sisuliselt selge, et tegemist on tulevase olümpiaaalaga. Kui aga 2022. aastal veel OM-medalied ei jagata, siis 2026. aastal tehakse seda kindlasti. Ka seitsme aasta pärast oleksid Bendi ja Hausenberg alles vastavalt 24- ja 23-aastased.
Arvestades, et ala konkurents ei ole ülemäära tihe, siis oleks just praegu õige aeg noortesse eestlannadesse panustada, et tulevikus saaks neile kõrges konkurentsis kaasa elada. Varajasel alustajal on teadupärast alati eelis. Kui lugeda aga tänase Eesti Päevalehe artiklit, siis on selge, et Eestis ei huvita nende potentsiaalsed tulevased kõrged kohad sisuliselt mitte kedagi.
Kui noored sportlased peavad võistlussuuski laenama, ühte olemasolevat paari vahepeal jagama ning raha puudusel tuleb arstist ning normaalsest võistluskalendrist und näha, siis on raske neilt tulevikus ka tulemusi nõuda.
Nüüd ongi küsimus selles, kas noortele sportlastele leitakse võimalused ja aastate pärast võime kaasa elada nende võitlustele kõrgete kohtade nimel olümpial, maailmameistrivõistlustel ja MK-sarjas või saame kahetseda, et neid õigel ajal ei toetatud ja lasime potentsiaalsetel medalitel lihtsalt maha kukkuda.
