Nädal hiljem külastasingi Tallinnas asuvat Võitluspoodi, mis tegeleb Venumi brändi toodete maaletoomise ja müügiga. Olen testinud ja kasutanud oma sporditegemise jooksul väga erineva päritolu ja hinnaklassiga varustust, aga Venumi toodetega ma seni veel kokku puutunud ei olnud. Vaid ühed võitluspüksid lähiminevikust, ja see ka kõik. Niisiis läksin kohale neutraalse meelega - ilma eelarvamuste ja ootusteta. Kui tootevalik sobib, lööme käed, kui ei, jätkan otsimist.

Poksikindad

Poksikinnaste puhul olen ma ülimalt valiv. Mul on olnud karjääri jooksul vaid mõned üksikud kindad, mida võis täie südamerahuga oma kämmalde tervisele mõeldes kätte tõmmata. Üks hetk mõtlesime isegi treener Vallo Hannusega, et äkki oleks mõttekas tellida veebist kallimad käsitöökindad, sest ebaõnnestunud pauke kämmaldele ikka koguneb. Käed saavad võitlusspordis üldse päris kõvasti vatti - nii lüües kui maadeldes. Mida rohkem probleeme kogenud olen, seda enam mõistan, et päris paljud neist võiksid olemata olla, kui kaitsevarustus on kvaliteetne. Antud juhul peaks poksikinnas olema sobiva lõikega, õige suurusega, kvaliteetse pehmendusega ja võimaldama kätt normaalselt rusikasse panna. Neid üldsõnalisi omadusi saaks ümber kirjutada veel kümmekonnaks detailiks, aga seda ma siin praegu tegema ei hakka.

Eelmised poksikindad olid ühe tundmatu brändi eksperimentaalprodukt, mille 3D Treening kusagilt Aasiamaadest proovieksemplarina Eestisse tellis. Eksperiment seisnes selles, et väiksema kinda kesta sisse oli topitud suurema kinda sisu. Pidavat paremini kätt hoidma. Tuleb tunnistada, et päris head kindad olid, kuni värskena püsisid. Aga kui esimene värskus lõppes, oli lagunemiskõver päris järsk, pärast mida hakkasid kindad igast otsast korralikult pudenema - nii seest kui väljast. Oma lõikelt olid need mulle ka tibake suured - korralikult seotud käsi jäi sees logisema.

Vanad poksikindad (detsember 2016).

Venumi valikust sain endale kõige uuema mudeli Giant 3.0 Boxing Gloves, mustvalged. Kui treeningul sain eelnevalt proovida Nilsi enda 14-untsiseid kindaid, millega olin väga rahul, siis endale valisin erinevatel põhjustel 12-untsised. Praeguseks olen teinud nendega täpselt ühe tugevama sparritreeningu ja ühe tehnikakesksema kikkpoksitrenni.

Uued poksikindad (detsember 2016).

Esmamulje: vajavad veel natuke sissekandmist (erinevalt Nilsi 3-4 kuud kasutatud kinnastest on minu omad hetkel sutsu jäigemad), aga üldpilt on meeldiv - lõige, suurus, pehmendus ja rusika asend on sobivad ning võimaldavad ka tugevamat paugutamist. Käed vastu tibake ebaõnnestunumaid kolbatabamusi haiget ei saanud. Istuvad mulle paremini kui siinmail rohkem levinud Twinsi ja Kingi samaväärsed mudelid.

Käesidemed

Käesidemed on käesidemed, vähemalt minu arvates. Minu eelistuseks on võimalikult pikad (4+ meetrit) ja elastsed. Eelmised (Starpak) olid oma aja ära elanud ning uued võtsin Venumid - Kontact" Boxing Handwraps. Ja kohe kaks paari (sinised ja valged), sest muidu peab liialt pesupäevade vs järgmise treeningu toimumisaja üle arvet pidama. Selle mugavdatud tulemus kipub aga olema, et käesidemete pesupäev on vaid üks kord nädalas ning pigem kasutad juba täis higistatud sidemeid päeva-paar-kolm rohkem, kui peaks :) Ja see ei ole kellegi jaoks meeldiv.

Vanad käesidemed (detsember 2016).
Uued käesidemed (detsember 2016).

Nagu näha, siis valged käesidemed pildile ei jõudnudki - sest need on pesus! :)

Mis on üldse käesidemete funtsioon? 1) Inimese kämmal koosneb arvukatest väikestest juppidest, mis sideme abil üheks tugevamaks tervikuks tõmmatakse. Kui oskad hästi siduda, säästad oma kämmalde tervist. 2) Treeningutel käsi higistab ja käesidemete pesemine on oluliselt lihtsam kui poksikinnaste puhastamine.

Jalakaitsmed

Uued jalakaitsmed - Elite Standup Shinguards - tekitavad minus üle mõistuse vaimustust. Nimelt tundub uute Venumite üliväike mass lausa uskumatuna. Panin kodus kaalu peale (mul RAJU ajast korralik kalibreeritud kaal) - vana jalakaitse kaalub 500g, uus Venum 250g! Uute kasuks räägib ka nende minimalistlikum lõige, jättes rohkem ruumi põlvekaitsmele ning võimaldades paremat liikuvust ka siis, kui mängu tulevad maadluselemendid, kuhu vanad kaitsmed lootusetult kinni jäid.

Uued jalakaitsmed (detsember 2016).

Vanade kaitsmete (King) kaitseks tuleb muidugi öelda, et jala kaitsmise osas olid ka nood tegijad. Ja vastu pidasid nad minu käes koguni 8 aastat! Tõsi, selle ajaga olen nood ka täiesti ära kandnud - ribadeks.

Vanad jalakaitsmed (detsember 2016).

Ma ei tea, kas see on Venumi ainuisikuline saavutus, et nad suutsidki nii kerged jalakaitsmed toota, või on kogu valdkond lihtsalt 8 aasta jooksul sedavõrd arenenud, aga see massivahe tundus alguses ikka päris võimatuna.

Uued Venumid valisin neoonrohelised - jalakaitsmed, mis hüüavad tulles! :)

Õhukesed jalakaitsmed / sukad

Nüüd meenub, et neid unustasin Võitluspoest küsida. Nils - kui Sa seda loed (ja ma tean, et Sa loed! :D ), siis mul läheks vaja ka õhukesi jalakaitsmeid, et teha MMA täissparringut, kus jalakaitse (peamiselt maasvõitluses) haaretesse kinni ei jääks, aga samas oleks võimalik jalaga vähemalt poolkõvalt lüüa :) Vanadest ma siia pilti lisada ei saa, sest need kulutasin saepuruks.

Põlvekaitsmed

Põlvekaitsmete põhiline dilemma on, et need oleksid piisavalt pehmed, jätmaks vastased minu põlvelöökidest terveks vs et need püsiksid ilusti jalas ja pärast igat maadluskokkupõrget, kus kellegi haare põlvest üle libiseb, kaitsmeid kohendama ei peaks. Kõige selle juures peaks kaitse olema ka võimalikult minimalistliku lõikega, et oleks end mugav liigutada + mida väiksem on kaitse, seda vähem jääb see vastasele pihku ning seda suurem on tõenäosus, et lisakohendamist pole pidevalt vaja. Pikki aastaid oleme kasutanud võrkpallurite McDavid'i kaitsmeid. Vist juba sama kaua, kui minu eelmised jalakaitsmed kestsid. See on olnud hea kompromiss minimalismi, püsivuse ja piisava pehmenduse vahel. Mitte ideaal, aga kompromiss.

Vanad põlvekaitsmed (detsember 2016).

Venumi valikust läks kasutusse Kontact Evo" Knee Pads mudel, mustvalged. Esmasel jalgaproovimisel suuremat vaimustust ei tekkinud - kaitse oli jalas natuke lohvakas ja kippus logisema, pehmendus tundus liialt jäik ja õhuke ning lõige paistis säärane, mis võiks treeningpaarilisele pihku jääda küll. Ütlen ausalt, et kui mulle seda Võitluspoes pihku poleks surutud, siis ise ma seda endale ostma poleks hakanud. Ja siis saabus reaalsus, esimene tugevam sparritreening.

Uued põlvekaitsmed (detsember 2016).

1. Logisemine osutus näiliseks. Kaitse püsis paigal paremini kui McDavid. Ka ei roteerunud kaitse külgsuunas, mille tulemusena oleks pärast suuremat rüselust pehmenduse osa põlve küljele jäänud, mis omakorda muudab kogu põlvekaitsme olemuse mõttetuks. Kokkupõrgetejärgset kohendamist oli oluliselt vähem kui eelmise kaitsmega. Jätkan huviga kasutamist ning vaatan, kas kogetu tuli pigem jalakaitsme värskusest või on Venumi tootearendajad astunud tõesti sammu lähemale perfektse põlvekaitsmeni jõudmisel.

2. Pehmenduse üle treeningpaarilised ei kurtnud. Pigem aitas jäigem pehmendus paremini tasandada põlve erinevaid kondiseid ja konarlikke osasid, mis pehmemast voodrist suurema paugu korral ikka läbi kippusid tulema. Siinkohal tuleb muidugi meeles pidada, et põlvelöök on põlvelöök ja kui see haamer täie robakaga vastasele kehasse või pähe saata, siis on kaitsmel vaid sümboolne väärtus. Põlvekaitse ongi mõeldud kondise põlvepinna tasandamiseks, mitte kehamassiga teele saadetud põlvelöögi mõju nullimiseks - täpselt sama lugu nagu poksikinda, jalakaitsme või mõne muu kaitsevarustuse puhul.

3. Laiem lõige oligi vist see, mis ei lasknud kaitsmel külgsuunas roteeruma hakata. Samuti oli oluliselt vähem neid pisikesi nurki, kus oli võimalik vastast lüüa mõne põlve osaga, mis nibin-nabin pehmenduse kõrvalt ikkagi välja turritas.

Laiem lõige paarilistele maadluses rohkem pihku ei tundunud jäävat. Kas nüüd koguni vähem, seda ei saa ma veel kindlalt väita, aga rohkem kindlasti mitte.

Küünarnukikaitsmed

Vabavõitleja jaoks on küünarnukikaitsmed reeglina kõige ebamugavam varustuse osa, sest käed teevad maadluses palju tihket tööd ning kõik kaitsmed, mis sinna külge aheldatakse, kipuvad seda tööd segama või lihtsalt oma funktsiooni mahalibisemise tõttu mitte täitma.

Vanad küünarnukikaitsmed (detsember 2016).

Probleemsed kohad on põlvekaitsmetega sarnased - kandja tahab võimalikult minimalistlikku kaitset, mis hästi käe küljes püsiks vs treeningpaariline tahab võimalikult head kaitset küünarnukilöökide eest ning kipub samal ajal ise kaitsme külge ka takerduma, liigutades selle paigast. Minu senised ainsad kaitsmed on kandnud nime Starpak. Nüüd on asemel Venumi mudel Kontact" Elbow Protector, mustvalged. Esmamuljel on see küünarnukikaitse sarnane Venumi põlvekaitsmega - esmasel kasutamisel tundub natuke logisevat, pehmendus tundus liialt jäik ja õhuke ning lõige tundus säärane, mis võiks treeningpaarilisele pihku jääda küll. Põlvekaitsmest eristab seda kaitsme ülaservas olev krõpskinnitusega kummipael, mis peaks aitama mahalibisemist takistada.

Uued küünarnukikaitsmed (detsember 2016).

Esimese sparringutreeningu järel võin öelda, et peaaegu kõik need hirmud said taas kord ümber lükatud ning samadel „põlvekaitsmelikel" põhjustel on Venumi küünarnukikaitse ka parem kui minu eelmine poroloonisem Starpak. Aga mis siin salata, küünarnukikaitsme puhul ideaalset varianti siiski (minu teada) olemas ei ole - kui hea see ka ei ole, segama jääb mõnevõrra ikka ning tugevamas maadluskontaktis kiputakse seda maha või paigast ära rullima. Samuti pole väga keeruline leida võimalust, kuidas küünarnukiga kaitsmest mööda lüüa - kas või näiteks käsivarrega. Aga kasutama jään ka ikkagi uut Venumit, sest kaitsmest möödalöömisi oli nendega vähem ning treeningpartnerid olid pärast tabamusi õnnelikumad :) Samuti ei sooni Venum nii kõvasti kätte kui Starpak (eesmärk oli muidugi seeläbi paremini paigal püsida), mille tulemusena nii mõnelgi korral käed tugevamates maadlusraundides päris tõsiselt verd täis läksid ja kasutuskõlbmatumaks muutusid.

Hambakaitsmed

Hambakaitsmete kohta tahaks öelda nagu käesidemete kohta - hambakaitsmed on hambakaitsmed. Aga päris nii vist ei ole. Siiski arvan, et siinkohal on küsimus rohkem isiklikes eelistustes ja pakutava mudeli ning suukuju sobivuses / mittesobivuses. Mul on kogu karjääri jooksul olnud kahed ebameeldivad hambakaitsmed - esimesed olid lihtsalt niivõrd massiivsed, et mul oli kogu suu hambakaitsmeid täis. Teised olid kas number suured (minu teada peaksid täiskasvanute hambakaitsmed olema kõik ühes suuruses) ning lõikasin ise skalpelliga vajalikud otsad-servad lühemaks. Kõikide teiste kaitsmete puhul on pigem saanud küsimuseks, kas hambakaitsmed on suus või mitte. Uusi Venumeid ma veel endale sobitada (loe: valmis sulatada) jõudnud ei ole, aga esmasel närimisel tunduvad mulle sobilikud. Mudeliks Predator Mouthguard, must/kollane.

Uued hambakaitsmed (detsember 2016).

Vanad hambakaitsmed said lihtsalt otsa - närisin läbi. Marki ei mäleta, ostsin kusagilt harilikust spordipoest, vist Rademarist.

Vanad hambakaitsmed (detsember 2016).

Kubemekaitse

Olen rahul nii oma eelmise ShockDoctor'i kui ka uue Venumi mudeliga „Challenger" Groinguard, mustvalge. Võib-olla võiks Venumi ühe eelisena siiski välja tuua, et kaitsme esiosa on võrreldes eelmisega natuke lamedam. See tähendab omakorda, et kui maasvõitluses kedagi seljakontrollis n-ö lamedaks suruda või kägistada, on see treeningpaarilise jaoks vähem ebameeldiv.

Uus kubemekaitse (detsember 2016).

Vana kopsiku kinnituskummid lihtsalt kulusid läbi ja venisid välja - lausa sinnamaale, et mitteliibuvaid pükse kandes kippus kopsik lihtsalt kusagil ligikaudses regioonis rippuma. Ja kui äkitselt surve peale sai, oli üllatus kaitsme servade maandumiskoha osas suur. Pildil on näha, et ka väiksemad mõrad on sisse tulnud. Tööd on tehtud! :D

Vana kubemekaitse (detsember 2016).

Kiiver

Poksikiiver on asi, mida kasutan vahelduva eduga. On perioode, kui lisaks sparringutele on müts peas ka ebamugavamate drillide ajal (kohtamised) ning on kuid, kui kiiver trennikotist välja ei tule. Mõnikord tundub, et see tõesti pehmendab ja leevendab kogu seda põrutust, mis minu pea suunas teele saadetakse. Teinekord tunnetan, et kiivri poolt n-ö suuremaks tehtud peast saab vastasele suurem sihtmärk, mis juba tänu sellele saab pihta rohkem tabamusi kui ilma kiivrita pea.

Võta näpust. Pole ma ka ainuke, kes selle teema üle mõtteid veeretab. Vana Twinsi kiiver oli hea, aga oma aja ära elanud.

Vana peakaitse (detsember 2016).

Uus Venum Elite Headgear istub peas nõksa paremini (loe: ei vaja sparringu ajal nii palju kohendamist), seda vist tänu teistsugusele voodrimaterjalile.

Uus peakaitse (detsember 2016).

Värviks valisin taas kord neoonrohelise, et ka kõige nürima käe ja silmaga treeningpaarilised teaksid, kuhu sihtida :D

MMA sparringkindad

Neid ma Võitluspoest veel kätte saanud ei ole. Olles vaadanud pilte, ootan põnevusega. Vanad Hayabusad on sõna otses mõttes puruks kulutatud ning ka masinpesu ei võimalda neid enam korralikult treeninguaurast vabastada.

MMA võistluskindad

Mis vahet on MMA sparring- ja võistluskinnastel? Sparringkindad on paksema padjaga, et ka treeningutel saaks paarilist reaalsema kontaktiga lüüa. Selle võrra on kinnas ise natuke suurem, ent siiski avatud peopesaga. Moodsamad mudelid on funktsionaalses mõttes juba võistluskindale päris lähedal. Võistluskinnas on reeglina eraldatud sõrmedega ning seda kindakomplekti kasutatakse treeningutel peamiselt vaid siis, kui suurem rõhk on maadlusel ning lüües piisab vaid löökide markeerimisest.

Minu vanad MMA võistluskindad on vist ainus asi minu treeningvarustuses, millest mul on tibake kahju loobuda. Everlasti toodetud käekaitsmed olid väga mugavad ja istusid hästi igas olukorras. Ainus mure oli, et kinnas kipus aja jooksul välja venima ning pärast aastatepikkust kasutamist on minu M-suuruses kinnastest saanud L-suurus. Aga see kõik ei ole põhjuseks, miks mul neist kahju loobuda on. Nimelt tegin nende kinnastega 2012. aasta novembris oma senise karjääri ühe meeldejäävaima matši Soomet esindava Musa Amagovi vastu.

Vanad võistluskindad (detsember 2016).

Võit kohtunike jagatud otsusega oli ülisuur töövõit, kus tuli suruda matši viimaste sekunditeni. Võistlusest taastumine (mitte vigastustest, vaid füüsilisest koormatusest) võttis aega pea kuu. Nüüd on mul asemel Venumi mudel Challenger MMA Gloves, mustvalge. See on edasiarendus kinnastest, millega ka Hutrov ja Saaremäe Xplosion Fight Series võistlustel käesoleval aastal oma profidebüüdi tegid.

Uued võistluskindad (detsember 2016).

Tipp-topp kindad, millega poisid ka võistlusmöllus väga rahule jäid. Eriti tasub esile tuua kinnaste randmekinnitust, mis on võimalik täielikult lahti võtta ning ei ole vaja seotud kätt kusagilt kitsast avast läbi toppida. See on MMA võistluskinnaste puhul teema, millega paljud brändid tänaseni maadlevad.

Maadlussaapad

Maadlussaapaid Venumi tootevalikus (veel?) ei ole. Jätkan otsinguid!

---

Lisaks on ühe profisportlase varustuse hulgas veel träni, mis harrastussportlase isikliku varustuse hulka võib-olla ei kuulu - näiteks poksikäpikud, taipoksi löögipinnad, jalalöögikilp jms, aga sellel kõigel ma seekord ei peatu.

Aitäh Võitluspoele toetuse eest!

Kellel tekkis huvi Võitluspoe ja Venumi toodete vastu, saab lisainfot nende veebist http://www.voitluspood.ee, Facebooki lehelt Võitluspood ja Instagramist Venumeesti. Ja muidugi võib uurida ka, milline on minu kasutamiskogemus, mis iga päevaga aina rikkalikumaks saab.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena