Gunnar Pressi olümpiablogi: Guanabara lahele tuult otsima
Meie purjetajate olümpialippu tuleb väärikalt edasi viia! Amsterdamis 1928 teenis purjeka Tutti V meeskond Nikolai Vekšini juhtimisel klassi 6R pronksi. Roomas 1960 vääris Aleksander Tšutšelov Finnil hõbedat. Soulis 1988 võitsid kaksikud Tõnu ja Toomas Tõniste 470-l hõbeda, millele lisasid Barcelonas 1992 pronksi.
* * *
Kogu Eesti delegatsiooni pikima sportlasena läheb Riosse kahemeetrine Deniss Karpak (olümpiaks 30). Ta tuli suurde sporti Laseril, teenides 2007 MM-pronksi ja 2008 Pekingi olümpia 24. koha. Istus siis Finnile, kus on juhtinud isegi maailmatabelit, ent pole MM-il 8. kohast paremat saanud. Londoni olümpial 2012 tuli ta 11. kohale. Tänavusel MM-il Gaetas (Itaalia) seilas Karpak esiti liidrina, ent vajus tuule tõustes tahapoole, ei pääsenud finaalsõitu ja leppis 13. kohaga. “Deniss rääkis, et oli tuuleoludes vähe harjutanud ja tegi vigu,” selgitas alaliidu peasekretär Ott Kallas.
Kolmel eelmisel olümpial Finni ja varem korra Laseri kulla võitnud Ben Ainslie teeb nüüd ilma avamerel. Suurbritannia koondises sai ta mantlipärijaks Giles Scott, kes on võitnud kolm viimast MM-i ja läheb Riosse favoriidina. Gaetas jättis Scott eelmise olümpia hõbeda Jonas Høgh Christenseni (Taani) ja värske Euroopa meistri Pieter-Jan Postma (Holland) kaugele. EM-il seilamist Scott vajalikuks ei pidanud. Võib lisada, et Ainslie on kaasanud võimeka Scotti juba suurejoonelisse, Briti valitsuse toetatud avamereprojekti.
* * *
Klassis Laser Standard startiv Karl-Martin Rammo (27), keda juhendab Tõnisteidki treeninud Rein Ottoson, tuli 2002 lasteklassi Zoom 8 maailmameistriks. Meeste seltskonnas on Londoni 18. ja 2013. aasta MM-i 7. koht seni väärikaimad.
Pärast eelmise aasta lõpu Rio-laagrit kirjutas Rammo koduleheküljel: “Suures pildis on minu jaoks mäng praegu sellises staadiumis, et vahelduseks ei ürita ma leiutada jalgratast, vaid saada oma vana ratta jooksud kaheksast vabaks ja käiguvahetajad vahetama, keti õlitatud, pidurid pidurdama ja sadula õigele kõrgusele. Siis saab hakata Tour de France’i ka sõitma.”
Maikuisel MM-il Mehhikos ei õnnestunud timmimine kuidagi – 44. koht. “Karl sai eelnenud Rio-laagris tõve külge ja põdes ka MM-i ajal. Lisaks sai ta niinimetatud loosimisel kehva paadi. Nüüd on Karl paranemas ja loodame, et olümpial on loosimine ausam,” ütles treener Rein Ottoson.
Klassi favoriit on britt Nick Thompson. Ta pole olümpial varem võistelnud, kuid MM-ilt on võitnud kuus medalit. Kui Thompson mullu maailmameistriks tuli, kinnitas Suurbritannia ta pikemata olümplaseks, et mees saaks plaanipäraselt valmistuda. Nüüd kaitses ta Mehhikos tiitlit.
Suured lootused on ses klassis korraldajamaa Brasiilial. 43-aastane Robert Scheidt on alates 1995. aastast võitnud Laseril üheksa, lisaks Staril kolm MM-kulda. Ta on alates 2008. aastast abielus leedulanna Gintarega, kes veidi enne pulmi võitis veel Volungevičiute nime all Laser Radiali olümpiahõbeda ja 2012 juba Scheidtina MM-kulla.
Eelmisel olümpial kroonitud viiekordne maailmameister Tom Slingsby (Austraalia) seilab nüüd Ainslie kombel avamerel.
* * *
Ingrid Puusta üllatas Londonis 2012 purjelauaklassi RS:X 15. kohaga. Kui teda seni oli treeninud Jaak Lukk, siis 2013 võttis ohjad üle LAV-ist pärit elukaaslane Matthew Rickard. Ning veel aasta hiljem tegi Puusta natuke ajalugu: ta lõpetas Santanderi MM-i 23. kohaga, astudes esimese sportlasena Eesti Rio-koondisse. Kahel järgmisel MM-il on Puusta päralt olnud 20. ja 35. koht. Riikide arvestuses on ta Eestit kaugelt kõrgemal hoidnud ja olümpiatulemust tasub oodata pigem selle põhjal. Äsja tuli Puusta Riost, kus laagerdas kolm sisukat nädalat.
Väga kindlat favoriiti selles klassis pole, sest kõrgemad tiitlid on viimastel aastatel käinud käest kätte. Tänavuseks maailmameistriks krooniti Eilatis (Iisrael) poolatar Malgoržata Bialecka, aga varasemast tal midagi kirgast pole. Hõbeda teeninud inglannal Bryoni Shaw’l seevastu oli kaks samasugust auhinda juba olemas. Londoni olümpial kulla võitnud Hispaania purjelaudur Marina Alabau sai Eilatis 7. koha.
* * *
Olümpiaküla teenuseid Eesti purjetajad ei kasuta – see jääb Guanabara lahe võistluspaigast liiga kaugele. Seevastu omal käel hangitud elukohas saab isegi päeva kestel puhkamas käia.
