Vitamiinid – toidust või purgist?
Et kõigepealt natuke ehmatada, ütleb laboriarst dr Meeli Glükmann, et teaduslikult võttes on organismi toimimiseks vaja vähemalt 30 keemilist elementi ja üle 20 vitamiini. Lisaks kogusele on oluline ka ainete õige vahekord. Vanemaealised, spordiharrastajad, depressiooni käes vaevlejad ja dieedipidajad peaksid kindlaks tegema vitamiinide ja mineraalainete sisalduse organismis ja toituma vastavalt sellele. Üksikuid vitamiine suudab organism ise vähesel määral toota. Üks selline erand on näiteks D-vitamiin, mida sünteesitakse nahale langeva UVB-kiirguse toimel.
Niisiis tasub endalt pigem küsida: Kas menüüs on piisavalt värskeid salateid, köögi- ja puuvilju või on enamik toidust kuumutatud? Kui suurem osa toidust on küpsetatud, ei saa organism küllaldaselt vitamiine ja ensüüme. Näiteks laguneb tsitruselistes ja ka köögiviljades sisalduv C-vitamiin nii kuumutamisel kui ka lihtsalt õhu ja valguse käes. Seega tuleks C-vitamiini rohkeid toiduaineid süüa võimalusel toorelt või kohe pärast roa valmistamist.
Mida mu organism vajab?
Organismi vitamiinivajadus on äärmiselt individuaalne.
Vitamiinitaset organismis on võimalik määrata näiteks vereanalüüsidega.
Eelkõige aga võiks vitamiinivajaduse hindamiseks jälgida oma keha märke. Sageli võib väsimuse, meeleolumuutuste, halvenenud mälu, väljalangevate juuste, nahaprobleemide ja immuunsüsteemi nõrkuse taga peituda mõne vitamiini vaegus." Näiteks kehva mälu, väsimuse või depressiooni üks põhjustest võib sageli olla B-rühma vitamiinide või D-vitamiini puudus," märgib Siret Saarsalu.
Tasakaal ja mõõdutunne
Toitumisterapeut Saarsalu sõnul on põhiline valearvamus see, et piisab, kui vahepeal üht või teist vitamiini juurde võtta ning sellega toitu asendada.
"Tegelikult toimub eri vitamiinide ja mineraalainete imendumine omavahelises koostöös. Näiteks on kaltsiumi omastamiseks peale D-vitamiini vajalikud ka K-vitamiin ja magneesium. Neid saab nii täisteratoodetest kui ka värsketest aedviljadest."
Arsti hinnangul teevad organismile kõige suurema karuteene ranged dieedid. "Igapäevases toidus peaks olema ka veidi rasvu, siis omastab organism hästi ka rasvlahustuvaid vitamiine," ütleb Glükmann.
"Enne dieeti tuleks uurida vitamiinide tasakaalu organismis ja seejärel saab määrata oma menüü."
Vitamiinid jagunevad kahte rühma
1. Rasvlahustuvad vitamiinid (A-, D-, E- ja K-vitamiin). Kuna rasvlahustuvad vitamiinid ladestuvad rasvkoes, on kehal neid tavaliselt varuks ning seetõttu on võimalik ka üledoseerimine.
2. Vesilahustuvad vitamiinid (C-vitamiin ja B-grupi vitamiinid), mis eriti ei ladestu ning mille kasutamata varu väljub uriiniga. Erandiks on siin B12-vitamiin, mille varu on organismis 1-2 aastaks. Nende puhul esineb rohkem puudust kui üledoseerimist.
Kontrolli vitamiinide taset
Täpseim võimalus oma vitamiinide ja mineraalainete varude kontrolliks on vereproov. Anne & Stiili ajakirjanik tegi Synlabi meditsiinilaboris vitamiinide ja mikroelementide paketi.
Selgus, et A-vitamiini tase on kõrge, E-vitamiini ja koensüüm Q10 oma aga liiga madal. A-vitamiini suure näitaja puhul võiks eeldada vitamiinikuuri, kuna aga eksperimendi läbi teinud naine seda vitamiini tablettidena manustanud ei ole, võib põhjus olla ühekülgses toitumises: toidusedelis domineerivad värvilised puu- ja köögiviljad või peetakse mõnd spetsiifilist dieeti. Nimelt muutub taimedes leiduv beetakaroteen organismis A-vitamiiniks. See vitamiin on oluline kudede arengu ja kaitse ning hea nägemise tagamiseks, üleannustamisega võivad aga kaasneda toksilised kahjustused: peavalu, juuste väljalangemine, seletamatu luuvalu, menstruatsioonihäired, isukaotus, iiveldus, kõhuvalu. A-vitamiini liigne tase võib takistada E-vitamiini imendumist. E-vitamiin pidurdab organismis põletike kujunemist ja ateroskleroosi arengut.
Koensüüm Q10 osaleb rakkude energia tootmise protsessis ning juba Q10 sisalduse väike kahanemine mõjub halvasti südamelihase talitlusele ning tekitab väsimust. Q10 madal tase võib olla tingitud ebatervislikust elustiilist (vähene uni, stress jne). Olukorda saab parandada kas toiduga (Q10 sisaldavad näiteks kala ja täisteraviljatooted) või värskes õhus liikumisega.
Oluline on see, kuidas inimene end tunneb. Kui on vaevusi, võiks võtta Q10- ja E-vitamiini preparaate. Kui enesetunne on hea, võiks siiski veidi tasakaalustada toidusedelit. Paari kuu pärast on soovitatav teha kordusanalüüs näitajate kohta, mis olid normist väljas.
Katsealune: „Oli suisa kõhedusttekitav, kuidas ainult minu vere numbrilise jada põhjal teadis arst täpselt, mis elu ma elan. Jah, olen tõesti väsinud ja enesetunne on viimastel kuudel kehvavõitu olnud. Arsti sõnul olen liiga palju värvilisi köögivilju söönud, aga mina olen alati arvanud, et mida rohkem köögivilju, seda parem. Tegelen nüüd tasakaalu leidmisega!"
Vitamiinide ABC-st ja ületarbimisest loe pikemalt juunikuu Annest ja Stiilist.
Vitamiinide paketi lisainfo ja tellimine: https://minu.synlab.ee/toode/vitamiinide-ja-mikroelementide-pakett/
Autor: Tiiu Oga
