1) Ühel jalal kükk - seda harjutust tegin kava alguses päris pikalt vaid keharaskusega - see harjutus oli algselt ka kindlasti minu jaoks kõige raskem. Lõpuks hakkasin tasapisi arenema, võtsin kätte 5 kilose hantli, vaikselt 10 ning lõpetasin 16kg sangpommiga.

2) Jõutõmme - üks kahest harjutusest, mille arengu üle kõige õnnelikum olen. Alustasin tühja kangiga, lõpetasin 70-75 kilogrammiga, ei oska nuriseda.

3) Puusasirutus - Harjutus, millega tegin läbi kõige suurema muutuse - alustasin vaid 10-15kilogrammise kettaga (ning see ei ei olnud sealjuures isegi kuigi kerge) kuid nüüd, 4 kuud hiljem olen puusasirutuse harjutuse kangiraskuse suutnud viia 90 kiloni. Sellised väikesed edasiminekud on meeletult motiveerivad. Kes teab kaugel see 100gi siis on.

4) Lamades surumine kangiga - samuti, alustasin täiesti tühja kangiga ning tõepoolest ägisesin seal kangi all. Muutus ei ole teab mis meeletu, kuid nüüd lisan kangiraskusele (20kg) juurde veel 12-13kg, mis teeb kangiraskuseks kokku 33kg.

5) Tõmme seljale ettekallutatud käega - harjutus, mis esimestel nädalatel seljalihastele korralikult tunda andis. Alustasin 5 kilose hantliga ning olen nüüdseks välja jõudnud 13 kiloni.

6) Tõmme seljale, eest kitsalt - harjutus, mis pikalt kuidagi areneda ei tahtnud. Alustasin 20 kiloga, nüüd olen lõpuks 40 kiloni jõudnud.

7) Hantlitega surumine üles - algus 5+5kg, nüüd, 4 kuud hiljem tulemuseks 11+11kg

8) Triitseps, prantsuse surumine - algus 7,5, nüüd 15

9) Biitseps, kõverdused kangiga - algus 10, nüüd 22. Viimased kaks ehk biitseps ja triitseps on paraku lihasgrupid, mis arenesid kõige vähem edasi. Samas ei heida ma meelt, tasamööda on ka need tulemused arenenud ja liigun ka nendega edasi, kasvõi poole kilo haaval.

 Lisaks trenniprojektimõjudele minu kehale ja vaimule, on mul meeletult hea meel selle üle, et minu jõusaaliprojekt ka inimestele korda läks - väga paljud küsisid selle projekti ja harjutuste kohta, ühe neiuga käisime isegi koos jõusaalis minu kava harjutusi läbi tegemas. Seega usun, et lisaks minule oli projektist ka paljudele teistele abi.

 Trenniprojekti aega mahtus ka 3 nädalat reisi Madeirat, see oli aeg, mil pidin endale tõestama, et suudan kenasti järje peal olla ka kodust ehk nö mugavustsoonist väljaspool, seda eriti toitumise koha pealt. Kuna Madeiral ei olnud võimalik jõusaalis käia, harrastasin pea igal hommikul hommikujooksu. Lisaks oli meil pea igapäevaselt liikumist mägedes, seega liikumist ja aktiivset trenni oli küllaltki palju. Õnneks ei olnud Madeiralt tagasi tulles ka jõunäitajad kuigi palju langenud.

 Personaaltreener Roman Minlibajevi kommentaar kogu trenniprojektile:

 Treenerina jäin Karmeni arenguga väga rahule. Seda mainides ei pea silmas ainult harjutuste tehnilist poolt ja raskuste suurenemist, vaid ka mõtteviisi muutust. Eelnevalt oli Karmen ON/OFF nupu peal - kas teen trenni või ei tee trenni. Kui oli „trenniperiood“, siis proovis kõike teha ideaalselt (treening, toitumine), „trennivaba periood“ tähendas seda, et käega lüüakse kõigele. Nüüd oleme „lülitist“ loobumas. Madeira puhkus oli sellele heaks näiteks. Karmen käis palju matkamas ja peaaegu iga hommik jooksmas, st nautis liikumist. Jõusaalitreeningud on vaid üks treenimisvõimalus ja kindlasti ei tohi unustada treeningutes mitmekesisust. Tegeleda võiks erinevate liikumisvormidega - jookse, mängi palli, uju, tõsta raskuseid vms. KEHA ON LOODUD LIIKUMA!
 Toitumise osas oli minu ülesanne selles projektis võtta Karmenilt maha mõned asjatud hirmud söömise eest. Karmen lahterdas asju „headeks“ ja „halbadeks“. Kui oli nö enda meelest reziimis, siis vältis mingisuguseid toiduaineid. Tegelikult tuleb asju vaadata mõnevõrra süsteemsemalt ja üksikuid toiduaineid mitte nii väga peljata. Mida rohkem on kindlate toitude vältimist, seda suurem on soov neid tarbida. Muudes aspektides olen Karmeni menüüga väga rahul - päeva planeerimine, suurenenud valgu, köögi- ja puuviljade ratsioon menüüs ning piisavalt vett. Sellist paindliku toitumisplaani suudab Karmen täita pikaajaliselt ja ilma „libastumisteta“, mida tõestas ka Madeira 3 nädalane reis, kus kaal ja rasvamass jäid kontsantseks.
Olen Karmenile tänulik, et võttis asja väga tõsiselt. Loodan, et olin toetavaks abimeheks ja nõuandjaks. Usun, et Karmeni püha teekond sellega ei katke ja näen teda veel mitmeid aastaid jõusaalis ja terviseradadel!

 Lõpetuseks soovin öelda enda suurimad tänud Roman Minlibajevile, kes minuga selle trenniprojekti läbi tegi, tänu kellele ma olen mitu korda enesekindlam ning tänu kellele ma nüüd kuidagimoodi jõusaalist eemal ei suuda olla. Loomulikult minu tänud ka MyFitnessile tiimile, kes võimaldas mul selle perioodi jooksul trennis käia.

 Minu jõusaali trennid igal juhul selle projektiga läbi ei saanud. Kohtume ikka trennis!

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena