Sellest tulenevalt muutis ringkonnakohus Rannikmaale mõistetud karistust ja esimeses astmes tekkinud kohtumenetluse kulude jaotust.

Süüdistuse kohaselt lõi Rannikmaa 22. septembril 2021. aastal Vinni spordihoone treeningsaalis judo-sumo treeningu ajal alaealist tahtlikult vastu pead, millega põhjustas kannatanule tahtlikult füüsilist valu ja tervisekahjustusi – löögi tagajärjel lõi kannatanu pähe järsk valu ja silma tulid pisarad, hiljem valutas tal pea.

Täna saatis Rannikmaad esindav vandeadvokaat Kristjan Tuul ajakirjandusele pressiteate, milles andis teada, et nad kaebavad otsuse edasi riigikohtusse.

„Eilse (23.09.2024) Tartu ringkonnakohtu otsuse lõpptulemusega ei saa kindlasti rahul olla. Ringkonnakohus siiski kinnitas tõenditele tuginedes, et lugupeetud treener ei ole õpilast rusikaga löönud, veel vähem selle tagajärjel väidetavat muhku pähe tekitanud,“ teatas Tuul.

Tema sõnul kinnitas kohus, et hoota kaugushüpet ei saanud treeningul edasiselt läbi viia, sest üks õpilane oli maas matil istudes ja seljaga tegevuse poole paiknedes maandumissektorile liialt lähedal, jutustades samal ajal kaasõpilasega. Kaitsja sõnul on treeneril õigus otsustada, kas olukord on treeningu läbiviimiseks piisavalt ohutu.

„Just ohutu ja turvaline spordikeskkond kaitseb spordis osalejaid. Ka spordiseadus paneb treenerile kohustuse tagada ohutus treeningul. Võib ette kujutada, millised tagajärjed ja isegi rasked vigastused võivad tekkida täis hooga kaasõpilasele peale maandudes,“ ütles advokaat.

„Sel põhjusel pidigi treener loetud sekundite jooksul kiirelt reageerima, juhtimaks õpilase tähelepanu ohtlikule olukorrale, valides kahest ohtlikust olukorrast välja tulemiseks olematute tagajärgedega tegevuse – puudutas ühe korra kõverdatud sõrmenukiga õpilase kuklale,“ märgib Tuul Rannikmaa kaitseks.

Ringkonnakohtu hinnangul põhjustas eeltoodu õpilasele hetkelist valu, mistõttu kohus jaatas kehalise väärkohtlemise ehk kuriteo toimepanemist.

„Selles osas kohtuvaidlus jätkub ning Riho Rannikmaa on otsustanud esitada kaebuse riigikohtule. Nüüd hakkab töö kaebuse koostamiseks. Aega selleks on 30 päeva,“ kinnitas kaitsja.

„Oleme algusest peale olnud seisukohal, mida ringkonnakohus ka möönis, et treeneri eesmärk oli õpilase tähelepanu juhtimine ja ühestki välisest asjaolust ei nähtu, et lööki oleks rakendatud suuremat jõudu. Seda kinnitab ka fakt, et olukord lahenes kiirelt ning trenn jätkus tavapärases rütmis hüppamiste, maadluse ja mängudega. Kõike seda tegi laps kaasa, kurtmata kordagi valu üle,“ sõnas Tuul.

Riho Rannikmaa lisas omalt poolt: „Tõsise trauma puudumist kinnitab veel asjaolu, et treeningu lõppedes premeeriti õpilast kõige pikema hüppe eest kommidega, mida ta võttis vastu naeratades.“

Tuul: selle otsuse korral muutub kontaktalade treening sisuliselt virtuaalseks

Vandeadvokaadi Tuule hinnangul on järgnevalt soodne moment mõningaid koosseisu kitsendavaid lisatunnuseid arvesse võttes filtreerida karistusõiguse vaateväljast välja käitumisaktid, mis sinna ilmselgelt ei peaks kuuluma. Seadus ei nõua kriminaalkorras reageerimist iga valu korral, mille kõrvaldamiseks piisab tükist jääst või lihtsalt plaastrist.

Kaitsja arvates muudab see kohtuotsus kontaktalade treenerite töö väga keeruliseks.

„Samuti muutub süüdimõistva kohtuotsuse korral sajandeid eksisteerinud kontaktalade, aga samuti enamiku pallimängu alade - mis veel hokist rääkida -, treenimise metoodika. Harjutust õpilase peal ette näidates, õpilased omavahel võtteid treenides või läbimurdeid harjutades võivad nii treener kui õpilased ühe treeningu jooksul põhjustada teineteisele korduvaid hetkelisi valusid. Pretsedendi loomise korral satuvad treenerid ja õpilased igapäevaselt potentsiaalselt kriminaalmenetluse subjektideks. Treening muutub sisuliselt virtuaalseks,“ leiab Tuul.