Markus Jürgensoni EM-i kommentaar: ungarlaste peatreener kirjutas jalgpalliõpikusse ühe eeskujuliku peatüki

Koostöös Eesti Jalgpalli Liiduga avaldab Delfi pärast igat mängu EM-i kolumni, mis käsitleb lõppenud kohtumist ja selle kangelasi. Ungari 1:0 võidumängu Šotimaa üle analüüsis endine Eesti koondislane Markus Jürgenson.

Kohtumine Ungari ja Šotimaa vahel oli hästi tugevalt mõjutatud sellest teadmisest, et on vaja võita ja mingil juhul ei tohi lasta endale väravat lüüa. Pärast esimest poolaega olid löögid raamidesse Ungari kasuks 1:0 ja Expected Goals (oodatavad väravad) nätas 0,23 Ungarile ja 0 Šotimaale. See näitas ka selle mängu iseloomu ära. See oli väljakul hästi ettevaatlik, aga terve staadion oli pingest paks.

Tagantjärgi jääb see mäng ikkagi meelde hullu taktikalise meistriteosena ja eelkõige Ungari peatreeneri Marco Rossi poolt, kes suutis nii Šoti treenerid, kui mängijad üle mängida ja üle kavaldada ning ära ehmatada.

Ungarlased andsid kohe alguses palli šotlastele ja nad langesid nii alla, et nad ei olnud mitte ainult oma poole peal vaid isegi tipuründaja oli keskjoonest 10 meetrit allpool. Ungarlased andsid palli šotlastele, kes ei osanud sellega aga mitte midagi teha.

Ungari mängul oli mängus selgelt mitu faasi. Esimesega ehmatasid nad šotlased ära, kui andsid palli neile, teises faasis mindi natuke ülespoole ja hakati tekitama võimalusi ning kolmandaga pandi täiskäik põhja ja võeti lõpusekundil võiduvärav. Itaallasest peatreener kirjutas jalgpalliõpikusse ühe eeskujuliku peatüki.

Šotlastel jäi parema tulemuse saavutamiseks puudu kvaliteedist. Ma ise hoidsin neile salamisi pöialt. Kogu kombo oli nende puhul äge, need Šoti fännid ja nende hümni laulmine. See et kokkuvõttes jäi asi nende meeskonna oskuste taha kõlab veidralt, kui vaatad meeste koduklubisid. Samas ei suutnud nad järjekordselt enda potentsiaali ja talenti ära realiseerida, sest tegelikult mängivad nad ju väga korralikes klubides.

Lisaks ei leidnud šotlased rohtu Rossi käigule ja ungarlased lõid nad enda relvaga rivist välja. Füüsiline, agressiivne mäng koos õhu kontrollimisega oli minu jaoks hämmastav, sest kõik õhupallid koristasid ungarlased ära.

Ka jalgu ei hoitud kummaltki poolt tagasi, tükke lendas nii, et läbi teleri ekraani oli valus vaadata, kuidas seal ikkagi jalga pandi. Kokkuvõttes Rossi poolt meisterlik sooritus ja tema plaan töötas ideaali lähedaselt.

Samas jääb kohtumine meelde ka Ungari ründaja Barnabas Varga ohtliku vigastusega. Mulle isiklikult see olukord jääb tagant järgi meelde kerge ehmatusena, aga tegelikult sai juba mängijate kehakeelest aru, et mingisugune info liikus ja kõige hullem nagu ei olnudki. Televaatajatele ja pealtvaatajatele staadionil oli ehmatus suurem, kui kohapeal olnud mängijatel.