Pariis aastal 1924. „Järgmisel päeval, kui enamik jooksjatest lebas hospidalis, läksid Nurmi ja Ritola hommikusörgile“

55 päeva on jäänud tänavuste Pariisi suveolümpiamängude alguseni. Mis juhtus samas linnas aga sada aastat tagasi?

Täpselt pärast saja-aastast pausi on olümpiamängud Pariisis tagasi. Spordiaasta suurimat pidu korraldatakse Prantsusmaa pealinnas juba kolmandat korda (esimest korda 1900. aastal). LP kirjutab põnevamatest seikadest, mis Pariisi peol sajand tagasi juhtusid.

Mitmes mõttes erakordne olümpia

1924. aastal sai Pariisist esimene linn, mis on nüüdisaegseid olümpiamänge rohkem kui korra võõrustanud. Olümpiamängud olid selleks ajaks üha rohkem rahvusvahelist kõlapinda saanud.

Pariisi saatsid oma sportlased 44 riigi olümpiakomiteed. Kokku oli võistlustules 3089 atleeti (neist 135 olid naised). Kohale reisis üle tuhande ajakirjaniku. Kõik need arvud tähistasid uusi rekordeid. Lisaks oli tegu esimeste olümpiamängudega, mida kajastati osaliselt raadios. Kokku meelitasid võistlused kohale 625 000 pealtvaatajat.

Tegu oli esimeste mängudega, mille ajal elasid kõik sportlased olümpiakülas. Osalejad paigutati olümpiastaadioni kõrvale puitmajadesse, kus oli kasutada ka jooksev vesi. Külas olid veel postkontor, rahavahetuspunkt, juuksurisalong ja restoran. Just Pariisis sai alguse lõputseremoonia traditsioon ja et selle ajal lehvib korraga kolm lippu: olümpialiikumise, korraldajariigi ja järgmise korraldaja oma.