Soome meedia korjas Konstantin Vassiljevi skandaali üles

Eesti jalgpallikoondise kapteni Konstantin Vassiljevi vastuoluline avaldus Ukraina sõja kohta on leidnud kajastamist ka Soome ajakirjanduses.

Vassiljev ütles Õhtulehe podcastis „Kolmas poolaeg“ esitatud küsimusele, kas ta on sõjas Ukraina poolt, järgmist: „Kui nad suudaks võita, siis võibolla tuleb rahu, kui Venemaa võidab, siis võibolla tuleb rahu, kui mõlemad otsustavad, et räägime ja teeme rahu, siis võibolla tuleb rahu.“

Saatejuhi jätkuküsimuse peale, miks ta ei taha öelda neid asju, mida eestlased antud teemas Vassiljevi suust kuulda tahavad, ütles Vassiljev: „Mida inimesed tahavad kuulda, see pole ju seotud sellega, mida mina arvan ja mõtlen. See ei tähenda, et ma olen kummagi poolt. Minu jaoks on see, mis maailmas üleüldse toimub, arusaamatu.“

Soome ajaleht llta-Sanomat kirjutab artiklis „Vene päritolu jalgpallistaari sõjakommentaarid tekitasid Eestis raevu“, et mitmed endised Eesti koondislased nõuavad Vassiljevi koondisest väljaarvamist.

Näiteks meie endine kaitsetugitala Raio Piiroja ütles eile Delfile, et Vassiljev ei peaks enam kaptenipaela kandma: „Olles Kostjaga elu aeg koos mänginud, siis arvan, et mängijana ta kindlasti peaks [olema kapten], aga vaadates viimaseid arenguid, siis pigem mitte.“

Ilta-Sanomat meenutab, et pika karjääri jooksul kolmel korral Eesti aasta jalgpalluriks valitud Vassiljev sattus skandaali ka 2022. aasta detsembris, kui poseeris mitme endise ja praeguse koondislasega ühispildil koos Venemaa rahvusmeeskonna peatreeneri Valeri Karpiniga.

Ajaleht kirjutab, et Eestist pärit Karpin on varem rõhutanud, et on sündinud Nõukogude Liidus, mitte Eestis.

„Minu jaoks on see ikkagi ainult üks riik, Nõukogude Liit,“ tsiteerib ajaleht Karpini sõnu.

39-aastase Vassiljevi tutvustuseks kirjutavad soomlased, et ta debüteeris Eesti A-koondises juba 2006. aastal ja on seni pidanud juba 157 koondisemängu. Viimati mängis ta märtsi lõpus Helsingi olümpiastaadionil Soomega, kui Eesti meeskond kaotas 1:2.

Ilta-Sanomat lisab, et Vassiljev on sündinud Eestis, kuid ei ole sünnilt Eesti kodanik. Eesti kodakondsuse sai ta 2002. aastal.