Rahvusvaheline olümpiakomitee (ROK) andis eelmisel nädalal teada, et lubab Venemaa ja Valgevene sportlastel võistelda 2024. aasta Pariisi olümpiamängudel.

Venelased ja valgevenelased osaleksid olümpial neutraalsete sportlastena. See tähendab, et nad ei tohi kasutada oma riigi sümboleid ja hümni nende auks ei mängita. Olümpiale saavad kvalifitseeruda üksnes individuaalsportlased, agressorriikide võistkondi olümpiale ei lubata.

Hetkel on siiski keeruline näha, et mõni Venemaa või Valgevene sportlane võiks olümpial Oleskiga konkureerida.

„Meil laskmises ei ole neid õnneks veel tulejoonele lastud ja seega ma ei kujuta ette, kuidas nad üldse peaksid olümpiale kvalifitseeruma,“ rääkis Olesk Delfile.

Mis puudutab aga võimalikku boikotti, siis erinevalt mõnest teisest, ei plaani ta veel radikaalseid otsuseid langetada.

„Ma usun, et sellist otsust ma kindlasti iseseisvalt vastu ei võta. Vaatame, mida EOK (Eesti olümpiakomitee) ja teised teevad ning siis saame edasi vaadata,“ ei soovinud Eesti laskur spekuleerima hakata.

Ettevalmistus olümpiaks algab tuleval aastal

Olesk lunastas Pariisi olümpiapileti augustikuus toimunud MM-il, kus sai olümpiakiirlaskmises kaheksanda koha. Lisaks võitis ta hõbemedali täiskaliibrilise püstoli harjutuses.

Tiitlivõistlusega tõmmati aga tulirelva hooajale joon alla ning pärast seda pole Olesk võistlemas käinud.

„Hetkel on olnud kerge puhkepaus ja olen keskendunud muudele asjadele, aga aasta alguses hakkan jälle hoogu koguma. Jaanuarikuus tulevad esimesed Eesti-sisesed võistlused ja märtsis või isegi veebruari alguses hakkan kindlasti MK-sarjas võistlema,“ avas Olesk oma plaane.

„Eks laskmises tuleb ikka ka enne olümpiat kergelt vormi ajastada, sest pidevalt ei saa ju parimas löögihoos olla. Kõige suurem proovikivi enne olümpiat on ilmselt maikuus toimuv EM. Ma usun, et see näitab valmisoleku ära,“ lisas ta.