Miks tipptasemel Läti võrkpallur räägib eesti keelt ja rajas kodu Pärnumaale? Põhjus peitub ühes „armsas rahulikus inimeses“
(1)
Toms Švansi (30) karjääri ja koduklubisid vaadates torkab silma, et suisa refräänina käib sealt läbi Pärnu Võrkpalliklubi. Põhjust ei tule muidugi kaugelt otsida – ta leidis seitse aastat tagasi Eesti suvepealinnast armastuse ja elab koos perega siinmail.
Saame juba kuuendat hooaega Pärnu särgis mängiva Švansiga kokku Sauga alevikus hubases Conzenhofi pubis. Siin ongi muheda olemisega lätlane ennast sisse seadnud – Pärnu külje all asuvas väikeses alevikus. Muide, sellest kohast on pärit ka Eesti koondise kunagine võtmefiguur Argo Meresaar. Läti koondises kaptenirolli täitnud Tomsist on aga samuti saanud juba täiesti meie mees.
Mis keeles intervjuu teeme siis?
(Naerab lõbusalt) Arvan, et teeme inglise keeles, mul on nii natukene lihtsam (Nõnda ütleb Švans igati korrektses ja ilusas eesti keeles. Edasi läheme küll üle peamiselt inglise keelele, kuid ometi põikab ta korduvalt tagasi eesti keelele, mida mõistab üllatavalt hästi. Tegelikult inglise keelest veel mugavamalt tunneks Švans ennast vene keeles väljendudes, paraku pole küsitleja selles piisavalt tugev, läti keelest rääkimata – toim).
Kust sa pärit oled ja kuidas võrkpalli juurde sattusid?
Olen pärit Leedu piiri ääres asuvast Subatest. See on Läti kõige väiksem linn. Seal on kaks poodi ja elanikke umbes 500. Daugavpilsist asub see 50 km kaugusel.
Sport meeldis mulle väga juba lapsena – jalgpall, võrkpall, korvpall, kõik. Meil polnud seal küll mingeid spordikoole, kuid oli hea kehalise kasvatuse õpetaja, kellele väga meeldis võrkpall. Alguses mängisin jalgpalli, mulle meeldis see väga ja soovisin saada professionaalseks jalgpalluriks.
Kuuendas klassis hakkasime selle õpetaja käe all mängima võrkpalli, osalesime kohalikel turniiridel. Gümnaasiumi pidin minema juba teise linna, 20 km eemale, meil endal oli vaid põhikool. Seal hakkasime pärast tunde võrku mängima ja läksime siis kooliga Daugavpilsi ühele turniirile. Pärast mängu tuli mu esimene treener Edgars Savickis rääkima, et näeb minus potentsiaali ja äkki tahan spordikooli harjutama tulla? Ma ei osanud kohe midagi arvata, ütlesin, et võib-olla tulen. Ta andis mulle oma numbri ja kutsus treeningule vaatama, kas mulle meeldib.
Läksin tagasi koju, aga ei helistanudki. Aega läks mööda, siis ühel päeval läksin taas Daugavpilsi kooli eest võistlema, seekord kergejõustikus. Tegin oma kõrgushüppe või mis ma seal tegin ära, jalutasin ringi ja äkki ta helistas: kuule, miks sa pole helistanud ja proovima tulnud? Ütlesin, et olen parasjagu Daugavpilsis. Ta tuli staadionile ja veenis mind, et pean tulema ikka treeningutele proovima. Ühel päeval läksingi. See oli justkui hoopis teine maailm võrreldes sellega, millega olin harjunud: tuled, teed soojendust, siis on mingid harjutused ja värgid. 11. klassis hakkasin seal trennides käima ja 12. klassiks kolisin juba Daugavpilsi. Olen väga tänulik, sain neilt korteri ja söögi. Seejärel läksin Daugavpilsis ülikooli, kus õppisin kehalise kasvatuse õpetajaks.
Eelmisel hooajal mängisid Portugalis Lissaboni Sportingu eest ja lõpetasite hooaja pronksiga. Kuidas sulle seal meeldis?
Mulle meeldis, nautisin hooaega Lissabonis. Meeskond oli hea, tšempionaat huvitav – mõned väga heas satsid, mõned vähem head. Seekord oli mul ka perekond välismaal kaasas. Tiimi bossid ootasid võitu, paraku tuli kolmas koht. Oli keerulisi hetki, juba pärast kahte esimest mängu vallandati peatreener. Oli palju vigastusi ja muid muresid. Me arutasime ka järgmise hooaja osas, kuid ma otsustasin tulla siia tagasi. Mu perele seal väga hästi ei sobinud. Lapsi on meil kaks – poiss ja tüdruk. Detsembriks on nad kuus ja kolm. Eks brasiillastel on kergem Portugali minna – keel on sama, lihtne on panna lapsed lasteaeda või kooli ning ka ise kohalikega suhelda.
Igatahes meie oleme õnnelikud, et oled tagasi!
(Naerab) Ka mina olen õnnelik. Ei olnud ju nii, et mind sunniti siia – ei, mina ise tegin selle otsuse.
Oli sul variante ka veel teistest kohtadest?
Mu agent rääkis Tšehhi klubiga. Oli huvi ka siit, Balti liigast, Eestistki. Aga ei näinud põhjust sinna minna: kui mängida Balti liigas, siis (läheb sujuvalt üle eesti keelele) minu meeskond on Pärnu!
Põhimõtteliselt tulid koju.
Jah! Tunnen, et siin on minu kodu.
Kui lihtne on välismaalasel Eestis elada?
Minul on lihtne, kuna pere aitab palju. Eks mu elu ole suuresti selline, et käin meeskonnaga trennis, siis tulen koju pere juurde. Mul on kõik hästi.
Mul on üks provotseeriv küsimus ka: kas paremad on Eesti või Läti naised?
(Naerab). Oh... Iga naine on ilus, individuaalne ja unikaalne. Sellele küsimusele ei ole õiget vastust.
Kuidas kohtusid oma abikaasa Eleriiniga? See juhtus siis kohe su esimesel hooajal Pärnus ehk 2016. aastal?
Ta on suur võrkpallifänn. Käis iga kord saalis mänge vaatamas. Alustas juba väga noorena, jälgis omaaegse Pärnu meeskonna mänge. Mu esimese Pärnu aasta detsembris käisime Tallinnas mängimas karikafinaali. Läksime suure bussiga, kus olid ka fännid. Võitsime karika, pärast seda rääkisime natuke juttu, hiljem oli afterparty Bum-Bumis. Seal suhtlesime ja nii see algas.
Milline inimene ta on?
Väga rahulik. Jah... (Naerab). Armas rahulik inimene! Ka mina olen vaikne ja rahulik tüüp. Ma ei suudaks elada koos naisega, kes nagu filmides teeb palju stseene ja nõuaks muudkui: ma vajan seda, miks sa teed seda?! Seda oleks liiga palju. Temaga on hea lihtne olla. Me ei tülitse. Kui midagi ongi, siis maksimaalselt paar-kolm minutit, siis rahuneme maha ja kõik on korras. Meil pole nende aastate jooksul mingeid tõsisemaid probleeme olnud. Kui midagi tekib, siis suudame väga kiiresti kohe lahendada.
Kuidas te oma lapsi kasvatate? Mis keeles ja kui keeruline see osa on?
See on jah veidi raske. Nad räägivad eesti keelt. See on nende emakeel, nad elavad ju siin ja on eestlased. Käivad lasteaias, räägivad eesti keelt ema, vanaema ja minuga – see on mulle väga hea võimalus eesti keele õppimiseks. No poeg natuke saab läti keelest ka aru, kuna ikka rääkisin temaga rohkem seda. Aga kui tütar sündis, siis selleks ajaks olin juba ise rohkem eesti keelt selgeks saanud ja temaga seda rääkinud, seetõttu ei saa ta läti keelest aru. Eks ikka on veidi keeruline, kui läheme suvel Lätti külla mu emale ja isale, siis neil on lastega raskem suhelda.
„Kuldse geimi“ podcasti saatejuhid tegid hooajaks üksmeelse ennustuse: 1. TalTech, 2. Tartu, 3. Võru, 4. Pärnu. Mis tundeid see sinus tekitab?
Mitte mingisuguseid. See on nende töö: arutada, ennustada... Minu töö on minna väljakule ja näidata: kas suudan seda või mitte. Ausalt öeldes mina seda podcasti ei kuula, mõnikord teeb seda mu naine ja siis vahel ütleb, mida seal räägiti. Aga kindlasti ei ole me viimased.
Kui tugevad on Läti meeskonnad tänavu? Ja kes on tugevaim?
Esimeste mängude põhjal võib öelda, et Daugavpils. Nad võitsid leedukaid ja RTU-d. Ma ei tea, mis on nende saladus, aga mängisid hästi. Neil on mõned kogenud kutid, sidemängija ja nurgaründaja, ja häid noori samuti. Vaatame, nädalavahetusel läheme Jekabpilsi ja Daugavpilsi.
Sa ise mängid sel hooajal uuel positsioonil – ei ole enam temporündaja, vaid diagonaalründaja. Kuidas selleni jõudsite ja mis sa sellest arvad?
See oli Toomase (peatreener Toomas Jasmin – toim) idee. Ta ütles, et võiksid tiimile rohkem kasu tuua diagonaalründajana. Mulle see meeldib, naudin. Saad ju rohkem rünnata! Temporündaja peab ju ootama head vastuvõttu, kui seda ei tule, ei saa sa ka palli. Muudkui hüppad ja julgestad teiste rünnakuid.
Mis on selle juures kõige keerukam?
Uut on palju. Rünnak näiteks. Blokeerimise osa on lihtsam, keskel pead rohkem mängu lugema ja otsuseid tegema ja jooksma nurkadesse. Kõik on uus, muidugi kaitsemäng, keskmistel seda eriti ju pole. See osa ongi võib-olla kõige keerulisem. Hooaeg on pikk ja loodetavasti lähen igas elemendis paremaks.
Räägime koondisejutte ka. Kui magus ikka oli see 2021. aasta EM-i 3:1 võit Eesti üle?
Väga-väga. Me polnud Eestit võitnud kaheksa aastat. Enne seda polnud Läti koondis EM-finaalturniirile jõudnud 25 aastat. Mulle üldse väga meeldis Tallinnas ka lihtsalt juba mängimine. Mulle oli see esimene kord mängida Saku Suurhallis ja see on väga mõnus koht. Kui pean ütlema, milline mäng koondisega on mulle olnud kõige meeldejäävam, siis kahtlemata just see matš Eestiga.
Läti võitis suvel Hõbeliiga, aga sina kaasa ei teinud. Miks?
Võtsin puhkuse. Vajasin aega pere ja laste jaoks. Ma ei ole koondisekarjääri lõpetanud, kui koondis mind veel vajab, siis ühinen hea meelega. Vajasin lihtsalt väikest puhkust. Aga võib-olla nad enam ei vajagi mind. Meil on diagonaalründajaid palju – Kristers Dardzāns ja nooremad.
10 KIIRET KÜSIMUST JA VASTUST
Üks tegevus, milles oled tiimikaaslastest kindlasti parem?
Sulgpall. Mõned aastad tagasi mängisime, siis kaotasin Martti Keelele, aga teda enam meeskonnas pole. Kui Daugavpilsi ülikoolis õppisin, siis natuke sai mängitud.
Kõige parem element võrkpallis?
Ma ei saa öelda niimoodi, et ühes elemendis olen parem. Mõnikord olen servil hea, aga ei saa öelda, et see on alati nii.
Kellele on tänavu kõige magusam blokk ette saada?
Keith Pupart. Ta on väga nutikas mängija ja teeb kavalaid asju.
Lemmik võrkpallivõistkond väljaspool Eestit?
Läti võrkpallikoondis! Alati on tore neid kutte näha ja läti keelt rääkida. Mõnikord igatsen just selle järele, siis tunnen end rääkides ikka hoopis vabamalt ja suudan ka nüansse edasi anda.
Eesti tippsportlane, kellele elad kaasa?
Ma ei tea... Mõnikord vaatame abikaasaga kergejõustikku. Gerd Kanterit jälgisin, aga ta lõpetas ära.
Suhtes või vaba mees?
Olen suhtes, abiellusime peaaegu aasta tagasi.
Lemmiksöök?
Mul ei ole lemmiksööki, kuna mulle meeldib kõik! Salat, liha, kartul, kala, mereannid... Koolis ei meeldinud mulle vaid üks asi – mannavaht. Suuremaks saades hakkasin sedagi sööma.
Tiimikaaslane, kelle võtaksin kaasa üksikule saarele on...
Tuleb valida keegi, kes ei nuta ega hädalda, vaid suudab end kokku võtta, pingutada ja ära teha. Okei, ma võtan siis Andrus Raadiku – ta on selline kõva mees.
Kõige tõsisem vigastus?
Ei olegi midagi tõsist olnud. Olen olnud õnnelik. Näen, et paljud teised võitlevad vigastustega, see on keeruline. No paar korda olen vigastanud hüppeliigeseid.
Kui ma poleks võrkpallur, siis...
Olen pärit väga väikesest kohast. Alguses oleksin küll kindlasti töötanud saekaatris, see oli mu külakeses väga populaarne.
Pärnu Võrkpalliklubi mängupiletid, toetuspaketid ja hooajakaardid saad soetada Piletitaskust
