Veerand sajandit rahvuskoondises mänginud Lauri Lahesalu peab „pensionipõlve“ ja kasvatab tomateid, kuid tuleb Eestile taas appi
Pühapäeval Tondiraba jäähallis algaval jäähoki MM-i I divisjoni B-grupi turniiril on üheks Eesti jäähokikoondise kaitseliini tugitalaks Lauri Lahesalu.
44-aastane Eesti rekordinternatsionaal on klubihokist taandunud, kuid tuleb ikka ja jälle MM-iks Pääsukestele appi. Koondise abikapteni põhitegevuseks on tema enda sõnul „pensionipõlve“ pidamine ning maal kurkide ja tomatite kasvatamine, teatab Eesti jäähokiliidu pressiteenistus.
Lahesalu tegi oma debüüdi Eesti koondise eest enam kui veerand sajandit tagasi, täpsemalt 13. veebruaril 1998 Rödovres peetud Codan Cupi kohtumises Taani vastu, mis lõppes 7:7 viigiga. Oma esimese söödupunkti koondise särgis teenus ta 16. aprillil Jesenices MM-i mängus Hollandiga (4:2) ning esimese värava viskas 6. aprillil 2002 Kaplinnas MM-i mängus Iisraeliga. Kokku on Lahesalu kontol 160 mängu Eesti koondises, 8 väravat, 62 tulemuslikku söötu, 70 resultatiivsuspunkti ning 80 karistusminutit.
Klubihokit mängis Lahesalu viimati hooajal 2015/2016, kandes Prantsusmaa liiga Ducs d´Angers´i särki. Kokku veetis Lahesalu Prantsusmaal koguni üksteist hooaega ning tuli kahel korral Dragons de Rouen´i koosseisus riigi meistriks. Noorena Eestist Soome mängima minnes esindas ta nii Tampere Tappara kui Pori Ässäte U20 meeskondi ning hiljem erinevaid Mestise klubisid, kõrghetkeks jäid hooajal 2003/2004 kogutud kuus SM-Liiga mängu Oulu Kärpate vormis. Hooajal 2004/2005 mängis tänane koondise abikapten Taanis Odense Bulldogsi eest.
Hokitrenni sattus Lahesalu lehekuulutuse peale. „Isa nägi lehest kuulutust, et tehakse uus hokiklubi (THK-88, toim.) ja andis mulle sellest teada. Esimene kogunemine ja esimesed treeningud toimusid kodust mõnesaja meetri kaugusel. Minu esimene treener oli Uno Veski, kes elas kõrvalhoovis,“ meenutab ta oma pika karjääri algust.
Jäähokit loeb pika staažiga kaitsja mitmekülgseks ja pisiasjade rohkeks meeskonnamänguks.
„Jäähokis on hästi palju detaile, mis teevad mängu keeruliseks, aga annavad samas mängijale võimaluse eristuda. Mul ei ole lemmikmeeskonda, keda jälgiks sõltumata aastast või aastaajast. Pigem jälgin mänge ja võistkondi üldisemalt - kes on midagi uut välja mõelnud ning kandnud selle edukalt ja teistest eristuvalt jääle. Mängijatest jälgin pigem hallist massist eristuvad mängijad, kunagi meeldis Nicklas Lidström - tema üksikute omaduste põhjal ei saaks kuidagi eeldada, kuidas ta nii hea mängija sai olla, aga erakordne mängusilm koos muude omadustega tegi temast sümpaatse mängija,“ arutles Lahesalu.
Lahesalu sõnul on hokimängija elu üks põnev lugu, mida ta julgelt ka noortele hokimeestele soovitab. Koduse MM-turniiri eel kaitsja suuri sõnu ei tee, seades endale eesmärgiks Eestit väärikalt esindada.
Eesti jäähoki tuleviku osas ei näe Lahesalu selgete kontuuridega ja erksate värvidega pilti. „Sooviks lihtsalt, et noormängijad saaksid Eestis nii hea hariduse, et neil tekiks vabadus ja võimalus oma ambitsioone ellu viia,“ ütles ta.
Hokiturniiri pääsmeid saab osta Piletitaskust
