FOTOD | Kreete Verlin ületas Ksenija Balta nimele kuulunud Eesti rekordi: mõtlesin, et kas aeg läks varem kinni
Kreete Verlin püstitas Lasnamäe kergejõustikuhallis toimuvatel Eesti talvistel karikavõistlustel 60 meetri tõkkejooksus Eesti rekordi.
Verlin läbis 60 meetrit tõkkeid ajaga 8,14, millega ta edestas varasemalt Ksenija Balta nimele kuulunud Eesti rekordit kahe sajandikuga.
Teise koha sai isiklikku rekordit korranud Diana Suumann (8,17), kolmas oli Miia Tillmann (8,76) ning neljas Liisa-Maria Lusti (8,91).
„Ma ei osanud tegelikult tõkkejooksu osas midagi oodata, sest eelmised ajad on olnud kehvad,“ rääkis Verlin pärast edukat jooksu. Tema varasem rekord oli 8,20, hooaja tippmark aga vaid 8,34. „Kui nägin aega tablool, olin üllatunud. Mõtlesin, et kas aeg läks varem kinni. Ma ei olnud selleks ajaks täna valmis, aga mul on hea meel, et see sai lõpuks ära tehtud.“
Verlini sõnul andis talle palju juurde kange konkurendi Diana Suumanni võistlemine. „Ta utsitab mind alati tagant ja mina utsitan teda. Üksi on alati keerulisem joosta. Võib-olla ei suuda ennast vaimselt nii kokku võtta. Täna jalg värises ja närv oli täitsa teistmoodi sees, kui eelmistel startidel. Õnn, et Diana tõkkeid jookseb ja samal tasemel kui mina,“ lausus ta.
„Meil on Dianaga komme samasse rütmi jooksma minna. Hea meel, et Diana mu kõrvalrajale pandi. Sisemuses eeldasin, et Diana võidab, aga ju leidsin endas jõu, et finišijoonel natukene ees olla,“ lisas ta.
Verlin leidis tänasele heale jooksule veel ühe võimaliku põhjuse. „Muidu tarbisin igapäevaselt kofeiini, aga tegin kaks nädalat kofeiinipausi. Täna üle pika aja jõin, see tõmbas ka teise värina sisse ja võib-olla tuli see ka kasuks. Keha sai jälle kofeiinivarud täidetud,“ ütles ta.
Et Verlin soovib iga päev vähemalt üheksa tundi und saada, otsustas ta kofeiinivaba lähenemist katsetada. „Kuna uni on taastumiseks väga vajalik, olen valmis loovutama päeva mõnusa osa,“ selgitas ta.
Võimalik, et tänane jooks aitab Verlini märtsi alguses Istanbulis peetavale sise-EM-ile. Midagi kindlat veel loomulikult pole. Verlin kaalub lähiajal välismaal võistlemist, et paremaid edetabelipunkte saada. Sel aastal on tal kooli kõrvalt rohkem aega Euroopa võistluste poole kiigata.
„See ei olnud ideaalne jooks. Mingid kohad olid ligadi-logadi. Video põhjal saan paremad järeldused teha, aga tunnen, et tsipa on sees veel olemas,“ rääkis ta. Kindlat aega ei soovinud ta siiski välja käia.
„Ma ei ole endale aegu ette pannud. Lihtsalt lähen ja jooksen – tuleb see aeg, mis tuleb. Kui parandan võistlustel aega kasvõi ühe sajandikuga, on minu jaoks suur võit. Eks Eesti rekord, 8,16, oli muidugi aeg, mida sihtisin, aga eks saan nüüd sihid natuke kõrgemale panna,“ lausus Verlin.
Naiste 60 meetri tõkkejooksus on sise-EM-i norm 8,03.
Verlin jäi teisest Eesti rekordist kahe sajandiku kaugusele
Verlin tegi suurepärase etteaste ka poolteist tundi hiljem toimunud 60 meetri jooksus. Tema võiduaeg oli 7,31. Ta tõusis Ksenija Balta (7,29) ja Katrin Käärti (7,30) järel Eesti kõigi aegade edetabelis kolmandaks. Verlini senine isiklik rekord oli eelmisel aastal joostud 7,37. Täna sai teise koha Õilme Võro, kes kordas 7,34-ga enda tippmarki. Kolmandaks tuli ajaga 7,45 Diana Suumann, kes parandas isiklikku rekordit viie sajandikuga. Sise-EM-i norm on 7,24.
Meeste 60 meetri jooksus oli ajaga 6,70 parim Karl Erik Nazarov, kellel on sise-EM-i pääse olemas. Ta parandas enda hooaja tippmarki kahe sajandikuga. Eelmisel aastal püstitatud Eesti rekordini (6,55) on aga veel palju minna. Teise koha sai isiklikku rekordit korranud Tanel Visnap (6,81), kolmandaks tuli Ats Kivimets (6,93).
Loe Nazarovi kohta pikemalt SIIT.
Meeste 60 meetri tõkkejooksu võitis oodatult Keiso Pedriks, aga aeg 7,83 jäi 19 sajandikuga alla sise-EM-i normile ja üheksa sajandikuga kolmapäeval Taanis joostud isiklikule hooaja tippmargile. Pedriksile kuuluv Eesti rekord on 7,66.
Meeste kaugushüppe võitis 7.61-ga mullusel sise-MM-il seitsmevõistluses neljandaks tulnud Hans-Christian Hausenberg. Teisel kirja läinud hüppel mõõdeti tema tulemuseks 7.21.
