Väravavaht Dominik Livakovic (Horvaatia). FIFA valis ametlikult parimaks väravavahiks Emiliano Martínezi, mis on üsna totter. Ja põhjus, miks ma pean 11 meest ka eraldi valima. Finaali purjetanud Argentina kindamees tegi tervel turniiril kokku vaid seitse tõrjet, millega ta oli oma ametivendade nimekirjas 21. kohal. Ka xG arvestuses oli ta MM-i üks lahjemaid mehi, kes lasi enda selja taha nii-öelda oodatust 2,5 palli rohkem. Lisame juurde tõiga, et Emiliano eeldatavasti hõõruks minu virtuaalse vimpliga oma peenist, siis peab paratamatult mujale vaatama.

Kui MM-i eel näis väravavahi positsioon horvaatide suurim murekoht, siis tegelikult kandis Zagrebi Dinamo kollkipper suurepäraselt välja. 187 cm pikkune Livakovic tegi kaks nullimängu, neljas matšis lasi ta sisse ühe värava ning ainult poolfinaalis Argentinaga pidi ta võrgust noppima rohkem palle. Ja viimases on teda keeruline süüdistada. Pigem jäi ta kohtumistes silma päästmistega ja horvaadi 25 tõrjet oli Katari MM-i parim näitaja. Sealjuures on pronksi võitmises raske Livakovici rolli alahinnata, sest tema seisis väravasuul nii penaltiseerias Jaapani kui Brasiiliaga – vastased lõid tema selja taha kaheksast penaltist vaid kolm. Horvaat on üks mängija, kes eeldatavasti kindlustas endale koha suurliigas. Samas on mõneti müstika, kuidas 27-aastane Dominik on seni mänginud vaid kodumaal.