Lõuna-Korea ja Ghana pakkusid meile väga põneva mängu. Selliseid vaatemänge on sel turniiril vähe olnud ja loodetavasti tuleb ainult juurde.

Kontrast kahe meeskonna vahel oli selge – Korea lähenes väga distsiplineeritud nagu joonise järgi, Ghanal olid rohkem sellised looduslapsed väljakul, kes liuglesid vabalt ringi ja tundsid elust rõõmu.

Üllatav oli, et kõik väravad löödi tsenderduste pealt. Eriti Korea poolt, kelle tavaline mänguplaan selliseid lahendusi väga palju ette ei näe.

Korea jaoks saigi täna saatuslikuks mänguplaanist liialt kinni hoidmine. Neil puudus x-faktor, et mängu muutust tuua. Lõpus läks vahetustega natuke paremaks, aga suures plaanis ei suudetud Ghanat piisavalt üllatada.

Tänaõhtusest Portugal – Uruguay mängust sõltub palju. Koreale ma viimases voorus ei panustaks, aga kui Ghana suudab sellist lõbusat mängu jätkata, võivad nad Uruguay ka kotti panna.

Üleüldiselt on mulle parima mulje jätnud Brasiilia, Serbia ründemäng oli vägev, aga kaitses laguneti korralikult.