Tarmo Lehiste MM-i kommentaar: lõbus jalgpall võitjat ei selgitanud

Maailmameistrivõistluste finaalturniiri ajal saab iga mängu järel Delfist lugeda värskeid ja huvitavaid arvamusi Eesti jalgpalliga seotud inimestelt. Kameruni ja Serbia omavahelist 3:3 viiki analüüsis Eesti Jalgpalli Liidu juhatuse liige Tarmo Lehiste.

Esimese vooru kaotajad – Kamerun ja Serbia – selgitasid omavahel, kummale jääb pärast tänast mängu alles edasipääsu lootus ja kummale kohvrite pakkimise rõõm. Mäng algas mõlemapoolse kõrge pressi ja vaheldumisi rünnakutega, aga tasapisi kaldus initsiatiiv Serbia poole. Füüsiliselt võimsad serblased olid ka palliga piisavalt osavad, et Kameruni pressi alt välja tulla ja vastase väljakupoolel jõuti kohe ka trahvikasti ja tekitati momente. Serblaste esiründaja Aleksandar Mitrovic tekitas kõigepealt ise endale võimaluse, aga tabas posti. Seejärel korraldasid Kameruni kaitsjad ise Mitrovicile uue momendi, ometi suutis valikturniiri parim väravakütt 200-protsendilise võimaluse kasutamata jätta. Mitrovic on Euroopa jalgpallis omaette fenomen, nii nagu ka meie põhjanaabrite esiründaja Teemu Pukki. Tehniliselt võib-olla pisut krobelised mehed pole just Euroopa tippklubide vaateväljas, aga koondise eest löövad väravaid nagu kulda. Ja Inglise esiliiga sobib mõlemale ka väga hästi.

Aga tagasi mängu juurde, kus rakendus jalgpalli reegel nr. 1 – kui ei löö ise, lüüakse sulle. Serbia kinkis Kamerunile oma valesööduga nurgalöögi, tsenderdus etteposti, sealt peaga pall edasi ja tagapostis suskas täiesti vaba Castelletto palli võrku. Ootamatult kaotusseisu jäänud serblased nagu tardusid kümnekonnaks minutiks, aga siis said hoo uuesti ülesse ning kohtuniku antud lisaminutitel lõid kahe minutiga kaks väravat. Ja puhkama mindi juba Balkanimaa meeskonna eduseisul.

Teine poolaeg tegi sellest ühe lõbusaima mängu nendel maailmameistrivõistlustel. Serblased jätkasid samamoodi nagu nad esimese poolaja lõpetasid. Uljad rünnakud viisid 53. minutil ühe turniiri ilusaima väravani. Serblased korraldasid Kameruni trahvikastis tõelise lühisöötude virvarri ja lõpuks lükkas Mitrovic palli tühja väravasse. Kuigi juba kaks eelnevat söötjat võinuks vabalt ise peale lüüa. Hea õppematerjal väikestele jalgpalluritele, kes tahaksid ise kangesti oma värava alt triblama hakates väravat lüüa, kuigi sõber seisab vabal positsioonil kõrval.

Tavamängus oleks asi tehtud olnud, kaitse lukku keeratud ja lõpuni ära veeretatud. Aga mitte selles lõbusas mängus. Serbia jätkas samamoodi ründamist, tõstes kaitseliini ülesse. Kamerunil vahetusest mängu tulnud Aboubakar karistas kahel korral ära Serbia parempoolse keskaitsja kaitseliinist mahajäämise, vältis niimoodi suluseisu ja juba 66. minutiks oli seis 3:3. Avatud mäng läks ka edasi, Serbia oli üritavam pool, aga omad võimalused olid veel ka Kamerunil.

Sõltuvalt tänase Brasiilia – Šveits mängu tulemusest on veel mõlemal teoreetilised võimalused grupist edasi saada. Mängu kokkuvõtteks võib öelda, et Serbiast on pisut kahju, nad olid üritavam meeskond ja pidanuks võidu võtma. Samas said mängu vaadanud kindlasti hea elamuse, emotsiaalne jalgpall ja palju väravaid.

Aafrika meeskondadelt on aastaid oodatud MM-finaalturniiril tõelist läbilööki ja lõpuks ometi vähemalt poolfinaali jõudmist. Paraku tundub seninähtu põhjal, et sellisest läbilöögist ka sel turniiril rääkida ei saa. Maroko küll alistas Belgia, aga Belgia mäng ongi vast turniiri senine suurim pettumus. Mänguliselt on hoopis enam silma jäänud Kanada ja USA kui Aafrika meeskonnad.

Lõpetuseks pisut ka palju kõneainet pakkunud ohtratest lisaminuntitest. Ka tänasel mängul oli neil suur roll, kuna Serbia lõi just esimese poolajale lisatud kuue minuti jooksul kaks väravat. Saab huvitav näha olema, kas ka Euroopa tippliigad ja UEFA võtavad uue lähenemise omaks või ujub FIFA isevoolu teed. Enamik jalgpallis keerlevast suurest rahast tuleb telelepingutest, aga telejaamad soovivad pigem konkreetsemat mänguaega, et saaks oma kava ja reklaamblokkidega arvestada. Teised spordialad on ju vastavalt isegi oma reegleid ja võistlusformaate muutnud, et teleülekannetel kindlad ajapiirid oleks. Seni on suhteliselt vähe muutuv mänguaeg olnud jalgpalli eeliseks teleekraanil, eks paistab mis FIFA initsieeritud uuendusest edasi saab.