Kõigepealt kommenteeris Voolaid Eesti ajakirjanikega telefonitsi rääkides koosseisuvalikut. Eesti läks neljakordsele maailmemeistrile vastu rivistuses: Marko Meerits; Artur Pikk, Karol Mets, Nikita Baranov, Taijo Teniste; Markus Soomets, Mihkel Ainsalu; Pavel Marin, Martin Miller, Frank Liivak; Rauno Sappinen. Vahetusest sekkusid teisel poolajal Edgar Tur, Georgi Tunjov, Michael Lilander, Erik Sorga, Mark Anders Lepik ja Henri Järvelaid.

"Pidime leidma hea tasakaalu kogenumate ja nooremate mängijat vahel ja mõtlema, palju me noorematele karastust anname. Ainult noored peale visata oleks olnud liiast," lausus Voolaid.

Mida tänasest mängust kaasa võtta? "Kaasa jäi see, et me peame kindlasti olema maksimumi peal ja täpsed, et sellise klassiga võistkonna vastu hoida seis nii väike kui võimalik ja ise tagasi lüüa. Pihku jäi ka see, et tegelikult meie noored saavad sellisel tasemel hakkama küll, ainult et jube kaua peab ootama, et selliseid mänge saada. Näha on, et nad mängu käigus kohanevad, aga läheb aega. Neil tegelikult on potentsiaali sellisel tasemel mängida, aga neil tulevad sellistest mängudest väga pikad pausid sisse. Sellises rütmis vananevad nad kiiremini, kui tase tõuseb," rääkis peatreener.

"Oli väga häid episoode, millega olin rahul. Alati, kui sulle värav lüüakse, paneb see pead vangutama - küll jääb üks samm või meeter tegemata või teeb vastane perfektse soorituse. Kaks esimest väravat olid kõrgest klassist individuaalselt meisterlikud esitused. Kaks ülejäänut olid, nagu olid. Esimene penalti... Kui keegi viksab kõhuli ja saab selle eest penalti... Ma ei tea. Rõhutan, et see oli läbi minu silmade nii. Ma ei ole seda videolt vaadanud," ütles ta väravaid kommenteerides.

Eesti mänguplaan: vasturünnakud

Milline oli Eesti mänguplaan? Kuidas üritati ise väravani jõuda? Voolaid: "Meie mäng oli vasturünnakute peale ehitatud. Eesmärk oli leida kahe-kolme käiguga vabad mängijad. Ühe lihtsa palliga ei pääse kaitsjate selja taha, kuigi teinekord on ka see võimalk. Vasturünnakute lahendusi on erinevaid. Meie eesmärk oli kolme-nelja-viie sööduga jõuda vastase väljakupoolele ja luua teravust, kui ei õnnestu, siis hoog maha võtta ja proovida positsioonirünnakuga. See õnnestus meil rohkem teise poolaja esimeses pooles, kui saime positsiooonirünnakuid ja rohkem palli vallata. Raske on 90 minutit kokku võtta - see ei olnud alati sama käekirjaga, vaid pidev momentide vaheldus. Saime päris tihti vastase poolele. Muidugi tahad need rünnakud alati löökidega lõpetada, aga meil ei olnud neid üritusi nii palju, et me oleksime neist tekitanud väga häid väravavõimalusi. Need võimalused, mis lõid hõngu, olid standardolukorrad, mille üle on mul hea meel, sest me tahame jätkuvalt olla standardites ohtlikud. Need pallid kasti lähedal ei olnud itaallastele midagi lihtsat."

Voolaiul on hea meel, et täna platsil olnud meestest keegi traumat ei saanud. "Peamine eesmärk oli minu jaoks see, et kõik jääksid terveks. Pean silmas eeldatavaid võimalikke põhimängijaid. Kaitseliinis olid kõige kogenumad mängijad. Minu jaoks on oluline, et kõik nad oleksid valmis mängima pühapäeval. Kaitsest ülespoole - seal on meil erinevaid lahendusi ja variante. Tuleb kindlasti korralik väljakutse. Sergei Zenjov liitub veel plaanide kohaselt, misjärel on mul juba 27 mängijat. Saab olema tõeline peavalu mõistatamaks, kes on need neli meest, kes pühapäeval koosseisu ei mahu."

Jäi Soometsa debüüdiga rahule

Voolaid 20-aastase Markus Soometsa koondisedebüüdist: "Tema debüüdiks kujunes veidi keerulisem vastane. Läbi aegade on saanud meie noored teisest klassist vastaste vastu koondisekarjääri alustada. Aga ta oli hingega mängu kallal. Tema on samuti üks näide sellest, et ta on võimeline sel tasemel mängima. Mitte küll veel vastasega võrdväärselt, aga potentsiaal on olemas. Tempoga kohanemine võtab Eesti liigast tuleva mängija jaoks aega. See vahe on märkimisväärne. Kuid ei saa tema suhtes palju pead vangutada."

Lõpetuseks küsiti Voolaiu käest, mida see sõprusmäng meile ikkagi andis ning kas heitlused "omasugustega" võiksid olla teinekord kasulikumad. "Saime tegelikult väga hea mängu. Kui nemad oleks tulnud ässamatega peale ja tahtnud siit maksimumi, oleks sellest üks kõva palli kastist välja löömine tulnud. Aga Itaalia oli teatud nüanside põhjal meile hea sparringupartner. Teine variant oli ka Kreeka. Ma ei oska öelda, kas see oleks parem olnud," arutles Voolaid.

"Meil olid siin head tingimused, meid on hästi vastu võetud. Hea treeningmäng enne Makedooniat, kes on ka tugev võistkond. Kunagi ju ei tea, mis hetkel sellised pakkumised tulevad, kui kiiresti oli vaja Eesti jalgpalliliidul otsustada. Ma leian, et ei tasuks liialt muretseda, et äkki võtame liiga tugeva vastase ja väsitame end ära - see ei lähe minu filosoofiaga kokku. Võime küll öelda, et väiksematega mängides korjaksime enesekindlust, oleksime rohkem pildis ja mängiksime paremini. Aga see võib ka illusioon olla."