Võrkpallikoondise mängujuht ei kavatse saatuselöökidele alistuda ja tahab treeneripingilt platsile: nii kergelt ei saa alla anda
112 korda Eesti koondist esindanud 31-aastane Andres Toobal on pikemat aega olnud audis põlvevigastuse tõttu. Seetõttu ei ole ta tänavu koondisse kuulunud ega sõitnud ka Hollandis toimuvale EM-i alagrupiturniirile. Uuel hooajal töötab ta Tallinna Selveri abitreenerina. Aga see ei tähenda, et Kert Toobali noorem vend oleks alla andnud ja spordikarjäärile joone alla tõmmanud. Mullu juulis operatsioonil käinud ja 11 kuud hiljem olude sunnil uuesti sama protsessi ette võtnud Andres Toobal leiab, et nii kergelt loobumine oleks iseenda suhtes ebaaus.
„Kui mai keskel see teine operatsioon oli, siis taastumine läks alguses suhteliselt hea hooga, kuni jaanipäeva eel tekkis tagasilöök, kus paari päevaga läks põlv väga palju valusamaks,” selgitas Toobal. „Enne oli juba tunne, et hakkab looma ja lihas tuli ka tagasi. Aga siis tekkis see tagasilöök, jalalihas kadus väga kiiresti ära ja põhimõtteliselt hakkasin jälle nullist pihta. Aga valu jäi ja ei taha kuidagi ära minna. Nüüd on mitme lainena olnud, olen võtnud väga rahuliku oleku, väga palju ei rabele selle jala peal. Ma kindlasti tahan ikkagi terveks saada. Pärast viimast operatsiooni pole seis siiski parem, enesetunne on võib-olla isegi kehvem. Mul ei ole praegu varianti joosta või hüpata.”
Toobal otsustas, et kuna paranemine võtab veel aega, tuleb vahepeal muid kasulikke asju teha. Sestap proovib kätt Selveris treenerina ja võimalusel katsub võtta käsile magistritöö. 2012. aastal vigastas ta Prantsusmaal mängides puusa ning traumast paranemine ja vanale tasemele naasmine võttis 1,5-2 aastat. Sel ajal läks ta Tartu ülikooli magistrantuuri ökoloogiat ja elustiku kaitset õppima. Nüüd, järjekordse pika sundpausi ajal, tahaks ta lõputöö valmis kirjutada, kui Selveri kõrvalt aega üle jääb.
Spordi osas kahel EM-il käinud mees alla anda kindlasti ei kavatse. „Tunnen, et põlv praegu jamab, aga muud füüsilised eeldused kõik lubaksid mul veel tagasi tulla,” rääkis Toobal. „Praegu on see kõik kestnud veidi üle aasta, selle põhjal alla anda poleks üldse spordimehelik. Kui mõni arst ütleks mulle selgelt ära, et sellise põlvega pole midagi teha, siis oleksin jah võib-olla loll, et edasi rapsin, aga keegi seda mulle ei ole öelnud, et nüüd on kõik. Väga palju hullemate põlvedega mehed mängivad, lihtsalt tuleb leida õige meetod, kuidas ma saaksin selle asja parandada ja valust lahti. Kõhres on mõra sees, seda on kaks korda parandatud, miskipärast annab aga seda valuaistingut päris kõvasti sinna. Nüüd arstid mõtlevad uusi asju välja, kuidas seda parandada, et mitte uut oppi teha. Kui olen võrkpalli nii kaua mänginud, siis arvan, et annan endale aastakese kindlasti veel, et proovida asi korda saada. Minu kehatüübi juures ei ole see nii keeruline ka. Kui mõni ei saa trenni teha ja läheb seetõttu väga vormist välja, siis mul õnneks keha lubab seda, et saan edasi teha hiljem.”
Mida ootad Eesti koondiselt tänavusel EM-il? „Suve alguse perioodi nägin, et seal olid asjad võib-olla sellised, mida ise ei oleks tahtnud näha. Ei tulnud asjad nii välja, nagu oleks tahtnud ja lootnud. Aga kindlasti ootan, et läheksid EM-il need mängud iga korraga stabiilsemaks. Eelmine kord, kui ise seal olin, oli see Soomega mäng, tõsine matš, kus tahtsime seda võitu, aga jäime napilt alla. Edasi Poola vastu ei saanud, aga Serbia vastu oli väga korralik mäng. Võib-olla see kord oleks aste edasi, need, keda võiksime hammustada, võiksime ka ära hammustada. Selge see, et Poola vastu on raske ja kui Holland mängib kodus, siis nendega on ka kindlasti raske, aga teiste võistkondade vastu võiks enda head taset näidata ja võidud võtta, et minna hästi edasi. Minu jaoks üks huvitav küsimus saab olema, et mida see Ukraina endast kujutab. Tean, et seal on päris huvitavaid kujusid sees. Alagrupp on selline, kus võib päris hästi minna, aga ka päris valusaid hetki sisse tulla, kui kõik ei õnnestu. Tean, et ka Montenegro ja Ukraina võivad väga hästi mängida. Kindlasti tahaks näha, et Renee Teppan, kui tal vähegi õlg vastu peab, toob mängu jõulisust juurde. Kõik teavad, kuidas Robert Täht mängib, peaasi, et ta oma pead külmana hoiaks ka raskemates olukordades, eks nemad peavad rünnakufaasis seda asja vedama.”
Sidemängijates pääsesid seekord EM-koondisse Kert Toobal ja Markkus Keel.
