Tegemist on 20aastase sprinteriga, kes on 100 meetrit jooknud 10,54 sekundiga (lubatust tugevama tuulega 10,39) ja 200 meetrit 21,12-ga. Kui aga Jonas Kløjgaard, 2.23 mees kõrgushüppes, viimasel hetkel pidi Euroopa mängudest loobuma, tuli Hansenil olude sunnil võistkonna huvides sellel alal osaleda.

Väriseva jalaga läks ta enda jaoks üsnagi unustatud alal („Viimati hüppasin 4-5 aastat tagasi.”) võistlema ja oh imet – alagrupiturniiril sai ta esikoha Bogdan Bondarenko ees! Kuidas on see võimalik? DNA-s võistlevad sportlased üksteise vastu, mõlemal on vaid üks katse. Kusjuures teise sportlase valitud kõrgust nad ei tea. Esmalt on alagrupiturniir, siis finaalid ja duellid kolmanda ja viienda koha peale. Hansen palus latile 1.80, 1.92 ja 1.94 ning sai kõigist kõrgustest jagu.

Tema vastu võistelnud sportlased proovisid märksa suuremaid kõrgusi ja ajasid lati maha. Näiteks finaalis üritas Bondarenko, kelle isiklik mark on koguni 2.42, ületada kõrgust 2.21, kuid eksis.

„Eriti lahe, et tegin ära mehele, kes on hüpanud maailmarekordist vaid kolm sentimeetrit vähem,” muheles õnnelik Hansen.

Nii tõigi ta Taanile esikohapunkid. Veerandfinaaliks olid konkurendid suutnud uudse võistluse reeglitest ja juhtunust õiged järeldused teha ning ei läinud Hanseni vastu liigsele riskile, seal pidi ta leppima kuuenda ehk viimase kohaga. Poolfinaali Taanil enam asja ei olnud.