DELFI BUDAPESTIS | Mihkel Aksalu: teine värav oli minu viga, kui te seda soovite
Kuna Aksalu tundus ühest konkreetsest küsimusest häiritud olevat ning see mõjutas ka ta vastuseid mitmele järgnevale küsimusele, avaldame tõe huvides kogu intervjuu täismahus sõna-sõnalt. Olgu öeldud, et kohal olid kõik Eesti suuremad meediaväljaanded ja Soccernet.ee ajakirjanikud. Küsimusi esitasid kõik läbisegi.
Eesti teenis neljanda kaotuse ega suutnud täita neid eesmärke, mis olid enne mängu seatud. Millised on sinu esimesed mõtted ja kuidas sa sellele tagasi vaatad?
Raske mäng. Nagu sa ütlesid, ei suutnud me neid eesmärke täita, mida soovisime. Ja vastane oli täna lihtsalt parem.
Kirjelda palun teist väravat. Kuidas see tuli ja kelle eksimus see oli?
Taijo Teniste üritas palli klaarida, vastasmees sai pallile jala ette, pall põrkas kasti sees, vastasmeeskonna ründaja tuli ja lõi värava. Minu viga, kui sa soovid seda. Minu viga.
Oleksid sa tagantjärele mõeldes midagi teisiti saanud teha?
Väga raske öelda. Peab videost uuesti vaatama. Kui niimoodi küsite, siis iga värava puhul, mis lüüakse, võtab väravavaht enda peale.
Esimese värava samuti?
Me oleks saanud kõik igas olukorras paremini teha. Aga kui küsimus on esitatud niimoodi, siis vastan ka niimoodi. Mis saaks paremini teha? Raske öelda. Vaatame video üle, siis saab teha analüüsi. Ilma videost üle vaatamata on raske analüüsida.
Mida ungarlased võrreldes eelmise mänguga teisiti tegid, mis lõppes 3:3 viigiga?
Nad olid igas elemendis kiiremad kui Tallinnas. Nad mängisid sirgjoonelisemalt. Kiire pall ette Szalaile, kes hoidis ja kattis seda, et meeskond jõuaks järgi. Läksid äärtele ja tekitasid teravusi. Kvaliteeti oli Eestis näidatust oluliselt rohkem.
Kas tõsiasi, et kaotuse korral langeme madalamasse divisjoni, pani meeskonnale suurema surve peale? Tihti me selliseid ellujäämismänge ju ei mängi.
Surve kui selline oli sama suur nagu igas mängus. Lähme igat mängu võitma ja üritame teha kõik, et head tulemust saada. Lihtsalt vastasmeeskond mängib ka meile vastu. Täna olid nad kiiremad ja paremad kui Eestis.
Mida sa ütleksid ungarlaste kõrgete presside kohta, mis ka sind paarile valesöödule sundisid? Suutsid nad meid sellega üllatada?
Teadsime, et nad noolivad seda, kui me tagant alustame ja väravavahile tagasi söödame. See oli teada, et nende neli-viis ründavamat mängijat survestavad meie kaitseliini ja väravavahti. See polnud üllatus. Nii tekib olukord, kui meil on vaja see üle mängida. Kui kõik ei mõtle samamoodi, tekib viiteid ja otsimisi ning olukordi ei lahendata selliselt nagu vaja. See pani mängule oma pitseri ja muutis meid kaitseliinina närviliseks. Me ei suutnud palli piisavalt hoida, et lasta ründavatel mängijatel puhata ja nad ülespoole viia.
Kas kokkuvõttes võib öelda, et üle oma varju ei saagi hüpata?
Saab ikka. Jalgpallis on kõik võimalik. Iga mäng algab null-nullst. Oleme ajaloos näinud küll ja küll mänge, kus on üle varju hüpatud. Täna meil see ei õnnestunud.
