Rasmus, kuidas sai Sinust rallisõitja?

Mul on see pisik perekonnas. Minu vanaisa sõitis rallit ja luges kaarti ja isa tegi ka väiksemaid võistlusi kaasa ning mind ennast on lapsest saati pealtvaatajana rallidele kaasa võetud. Mul oli juba varakult tunne, et lähen kunagi rallit sõitma. Kõik liikus loogilist rada - alguses noortele mõeldud rahvasprindid ja jäärajasõidud ning ühel hetkel tekkis mõte, et võiks päris rallit proovida.

Millal päris esimest korda autorooli keerata said?

Olin 6-7 aastane. Ma ei mäleta, kas koolis juba käisin, aga see oli kodukandis Nasva jäärajal, kui sain vanaisa süles istuda ja Lada rooli keerata.

Millal jalad lõpuks pedaalideni ulatusid ja päris ise rooli taga said katsetada?

See oli mõned aastad hiljem. 2003 tegin esimese võistluse ja 2004 ning 2005 sõitsin talvel jääradadel ning tulin ühel aastal noorteklassis Saaremaa meistriks.

Mis Sind rallispordi juures kõige rohkem köidab?

See on päris hea küsimus ja olen varem selle peale isegi mõelnud. Aga head vastust anda ei oska. Eks see kiiresti sõitmine ja adrenaliin on. Ja huvi tehnika vastu kindlasti ka. Üldiselt on see selline haigus, et kui sa sõrme annad, siis võtab terve käe.

Kui olulisel kohal on Sinu jaoks Saaremaa ralli?

Võib isegi öelda, et see on minu jaoks kõige tähtsam sõit. 2000. aasta Saaremaa ralli on üldse esimene asi, mida ma oma elust mäletan. Pärast seda olen igal aastal kas pealtvaatajana või sõitjana kohal olnud. Kuna olen saarlane, siis on see minu jaoks traditsioon ja ei kujuta ette elu ilma Saaremaa rallita. Sõitjana tegin seal debüüdi aastal 2012.
Naljakal kombel ütlevad paljud Eesti rallisõitjad, et Saaremaa etapp on tippsündmus, kuna see on hooaja viimane ralli ja tihtipeale jäävad sinna lahendused meistritiitli osas. Saaremaa ralli on ka Eesti kõige pikema ajalooga autorallivõistlus ning selliseid kiiruskatseid - kitsad teed, kadakate vahel, kiviaiad - ei leia kusagilt mujalt kui Saaremaalt. Ka ilmaolud on tavaliselt ettearvamatud - vihmane, libe ja mudane.