Magnus Kirt isa tarkuseteradest, Värniku utsitavast õnnitlusest ja muust

Odaviskaja Magnus Kirti saadavad karjääri lõpuni neli aastat tagasi lahkunud isa Peetri mõtted, millest ta poisikesena võib-olla päris täpselt arugi ei saanud.

Võib öelda, et Berliinis 85.96-ga pronksi pälvinud Kirt (28) päästis Eesti kergejõustikukoondise jaoks EM-i. Ise on ta hommikul medalivõitjana ärgates üsna samasugune nagu enne võistlust: viisakas, tagasihoidlik, teisi sportlasi austav ja realistlik. Võib-olla vaid naeratus ilmub suule varasemast veidi tihedamini. „Mulle ei meeldi midagi sõnadega ära teha, enne kui seda reaalselt füüsiliselt suudan. Ei näe põhjust leheveergudel suurte lubadustega furoori tekitada,” selgitab Kirt.

Magnus, isegi su treenerid ütlevad, et oled veidi kinnine inimene. Kui lihtne on sul end meedias avada?

Sporditeemadel nii palju kui vaja. Olen ikkagi eelkõige sportlane. Igaühel on ka eraelu, aga ma ei näe põhjust seda kõigiga jagada.

Kui palju lased end kõrvalisest puudutada? Kui suvel Andrus Värnikult Eesti rekordi üle lõid, väljendas Soome treener Petteri Piironen suurt üllatust, öeldes, et ei saa aru, kuidas sa sellise füüsisega ja õige tehnikatreenerita nii kaugele viskasid.