13. aastat järjest on kutsutud inimesi vabariigi aastapäeva tähistama terviseradadele, koguma liikumiskilomeetreid ja tegema koos ring ümber maakera. Sama palju aastaid on Eesti Energia, Merko Ehitus ja Swedbank panustanud Eesti terviseradadesse ning EV100 puhuks on Eestile kingituseks 100 rada. Kõike on tehtud selleks, et inimestel oleks tasuta ja kodulähedased liikumisvõimalused.

Olete 13 aastat panustanud inimeste liikumisvõimaluste parandamisse, millest see alguse sai?

Vastutustundliku ettevõttena, kellel on kliendid üle terve Eesti, otsisime väljundit, kuidas anda omapoolne panus Eesti hüvanguks ja inimeste heaks, olenemata sellest, kus need inimesed elavad. Sarnast väljundit otsisid samal ajal ka Swedbank ja Merko, kellega otsustasime seljad kokku panna ning ühise eesmärgi ehk inimeste tervise ja heaolu nimel terviseradadesse panustama hakata. Fookuseks sai üleriigilise terviseradade võrgustiku kättesaadavuse kindlustamine aastaringseks ja tasuta liikumisharrastuseks.

Energialaeng
Tänaseks on Eestis juba rohkem kui 100 rada, kogupikkusega enam kui 1000 km.
Hando Sutter

Miks on Eesti Energia jaoks olnud oluline panustada Eesti terviseradadesse?

Tahame anda enda panuse sellesse, et kõik eestimaalased oleksid terved ja elaksid täisväärtuslikult, liikumine on kindlasti üks selleks vajalikke eeldusi. Samuti tunneme, et liikumine ja sportimine ei saa olla kellegi privileeg – see peab olema kättesaadav kõigile, igal ajal ja igas kohas. Terviseradade arendamise kaudu oleme taganud Eesti elanikele tervisespordiks aastaringsed tasuta võimalused.
Regulaarne liikumine suurepärane kingitus nii iseendale kui ka oma lähedastele. Liikumine tugevdab tervist, teeb tuju paremaks ning annab energiat juurde. See on hea kink kõigile - iseendale, oma perele ja Eestile!
Peeter Lusmägi, Eesti Olümpiakomitee liikumisharrastuse juht

Mis on 13 aastaga saavutatud ja mille üle te kõige rohkem rõõmustate?

13 aastaga on terviseradade arv ning radade kvaliteet märkimisväärselt kasvanud. Kui koostööd Swedbanki ja Merkoga alustasime, oli Eestis vaid käputäis radu, kus sai näiteks pimedal ajal sportida. Tänaseks on Eestis juba rohkem kui 100 rada, kogupikkusega enam kui 1000 km. Pehme kattega rajad moodustavad sellest 800 km, kõvakattega teed ligi 200 km ning valgustatud teed või rajad ligi 200 kilomeetrit.
Külastuste arv radadel kasvab jõudsalt, olles jõudnud hinnanguliselt ca 4 miljoni külastuseni aastas. Seda kasvu kinnitab ka viimane EOK poolt läbi viidud liikumisharrastuse uuring, millest selgus, et regulaarselt liikumisharrastusega tegelevate inimeste arv on tõusnud 54%-ni täiskasvanud elanikkonnast. Usun, et terviseradel on siinkohal väga oluline roll mängida. Kõige suurem heameel ongi sellest, et inimesed on radadel ja tunnevad liikumisest rõõmu.

Hando Sutter, Narva Energiajooksul
Kõige suurem heameel ongi sellest, et inimesed on radadel ja tunnevad liikumisest rõõmu.
Hando Sutter

Kuidas võtate kokku viimase aasta, mis on Eesti terviseradadel toimunud?

Viimastel aastatel on panustatud eelkõige radade kvaliteedi tõstmisesse. Lisaks terviseradadele on linnaruumis arendatud liikumisradu ja kontorites siseterviseradu, mida hetkel on juba 50. Muide, EE siseterviserada kuulutati 2016. aastal Euroopa parimaks.
Eelmisel aastal jõudis lõpule mitu olulist arendust, mis radade atraktiivsust ja kasutusvõimalusi veelgi laiendasid. Uued rajad avati Viimsis ning Narvas, Valgehobusemäel valmis asfalteeritud rullsuusarada. Oli väga tegus aasta ning palju põnevat on meid ees ootamas ka sel aastal.

Milliseid liikumisalaseid ettevõtmisi tehakse Eesti Energias töötajatele?

Võtame aktiivselt osa veebruaris toimuvast terviseradade kuust „Vabariigi terviseks!“ ning ergutame töötajaid 24. veebruaril terviserajale minema.
Mai on traditsiooniliselt „Rajavallutaja“ päralt – korraldame kontoritöötajate vahelist võistlust, kus kilomeetreid saab koguda nii terviserajal liikudes kui ka siseterviserajal trepikorruseid vallutades. Eelmisel aastal oli tulemuseks üle 15 000 liikumiskilomeetri ning pea 44 000 trepikorrust.
„Rajavallutaja“ on meie töötajatele ka ettevalmistuseks Narva Energiajooksuks, millest osavõtt on aasta-aastalt suurenenud ning mis on kujunenud Ida-Virumaa kõige olulisemaks ja tuntumaks spordiürituseks.
EE Spordiklubi eestvedamisel toimub meil samuti erinevaid tegevusi – hiljuti toimus Lelle tänava kontoris trepijooksu võistlus, iganädalaselt on kavas nii jooksu- kui joogatreeningud. Lisaks võetakse spordiklubi eestvedamisel osa erinevatest ettevõtetevahelistest võistlustest, kus Eesti Energia on pea alati esirinnas.
Liikumine on elamus
EOK liikumisharrastajate uuring, on aktiivsete inimeste osakaal aina kasvanud.
Hando Sutter

Kui palju ise terviseradadel liigute, mis on teie lemmikterviserada?

Terviserajale katsun jõuda paaril korral nädalas, regulaarseks liikumiseks kasutan igapäevaselt Eesti Energia Lelle tänava kontori siseterviserada. Eelkõige meeldib mulle käia kodulähedasel Pirita terviserajal, nädalavahetustel külastan ka Kõrvemaa matka - ja spordikeskust. Viibides pikemalt Ida-Virumaal, liigun Narva Pähklimäe terviserajal.

Kuidas teie näete eestlaste tervislikku seisu ja liikumisaktiivsust?

Nagu kinnitab ka EOK liikumisharrastajate uuring, on aktiivsete inimeste osakaal aina kasvanud. Seda on näha ka terviseradadel, kus „tipptundide“ ajal on liiklus üsna tihe. Ka meie büroohoones on treppidel praegu kahtlemata rohkem rahvast kui paari aasta eest. Samuti kasvab pidevalt rahvaspordiüritustest osavõtjate arv. Mul on hea meel näha, et liikumisharrastus on saanud väga paljudele eestlastele tavapäraseks elu osaks. Samas tunnistab pea viiendik täiskasvanud elanikkonnast, et ei liigu üldse või siis väga harva. Peame leidma viisi, et ka nende mõttemustreid ja harjumusi muuta!

Millest algab liikumine ja kuidas seda teha regulaarselt?

Esimene samm on kodust väljasaamine, mis üldiselt kipub kõige keerulisem olema. Liikumist peaks võtma kui elementaarset osa igapäevaelust, nagu seda on söömine või magamine. Oluline on, kuidas ennast meelestada – võttes liikumist kui meeldivat harjumust ning näiteks võimalust, kuidas perega koos aega veeta, saadavad seda ainult positiivsed emotsioonid. Liikumine ei pea võrduma intensiivse treeninguga, see võib olla ka mõnus jalutuskäik, peaasi on olla natukenegi aktiivne ja viibida värskes õhus. Liikumisharjumus saab alguse kindlasti kodust, seega on vanemate eeskuju lastele siinjuures äärmiselt oluline.

Veebruarikuu kulminatsioon oli 24. veebruaril, mil terviseradadel tehti ümber maakera taas tiire peale. Miks peaks tähtpäevadel ja riigipühadel minema õue liikuma ja seda terviserajale?

Tähtpäevadel ja riigipühadel on inimestel üldiselt rohkem vaba aega käes ning miks mitte veeta seda pere või sõprade seltsis terviserajal. Üldjuhul kipuvad inimesed taolistel päevadel olema vähem aktiivsed: nauditakse pidusööki või tegeletakse muude tubaste tegevustega, milleks tavapäevadel ehk piisavalt aega pole. Enesetundele annab aga tiir terviserajal palju juurde, seega soovitan leida kas või paarkümmend minutit ning akud värskes õhus täis laadida.

Kas ise ka jõudsite 24. veebruaril terviserajale?

Tegime perega suusatiiru Pirita terviserajal ning registreerisime läbitud kilomeetrid www.terviserajad.ee kodulehel. Seeläbi saime ka anda omapoolse väikse panuse terviseradadel maakerale tiiru peale tegemises. Usun, et näeme ka järgnevatel aastatel väga võimsat tulemust!
Peame leidma viisi, et mõttemustreid ja harjumusi muuta
Hando Sutter

Mis on teie soov EV100 puhul terviseradade kasutajatele?

Soovin, et kõik terviseradade kasutajad tunneksid rõõmu liikumisest! Võtke pere või sõbrad kaasa ning veetke aega looduses ja värskes õhus. Loodetavasti kasvab sellest välja meeldiv harjumus. Tuletan ka meelde, et terviserajad ei oota teid üksnes veebruaris või vabariigi aastapäeval, terviserajad on avatud ööpäevaringselt 365 päeva aastas.
Liikumist peaks võtma kui elementaarset osa igapäevaelust, nagu seda on söömine või magamine
Hando Sutter
Liikudes võidad aega

Terviseradade kuu “Vabariigi terviseks!” toimub Sihtasutuse Eesti Terviserajad, Eesti Olümpiakomitee ja Ühenduse Sport Kõigile koostöös.

Jaga
Kommentaarid