LPäevik - Sport: kas sportlane võistleb iseendaga?

Tihti naeruvääristatakse väidet, et sportlane läheb tiitlivõistlustele iseendaga võistlema. Tõsi, kui tegemist on aastaid suurvõistluste vahet tiirutanud kogenud sportlasega, tundub selline jutt kohatu. Kui seda räägib aga oma ala noorim MM-il osaleja, on kõik õige.

20-aastasel vasaraheitjal Anna Maria Orelil on Londoni MM-il osalejatest kõige nõrgem isiklik rekord. Sellepärast oleks ka imelik rääkida utoopilisest soovist jõuda lõppvõistlusele. Eesmärk peab olema reaalne ja isiklik rekord – mida muud see iseendaga võistlemine tähendab? – sobib selleks ideaalselt.

Õige võistlus õiges kohas

Spordivõistlus on eelkõige etendus, kus peale osatäitjate (sportlaste) on oluline roll ka publikul. Paraku antakse suurvõistluste korraldusõigus tihti riikidele, kus tegelikult ei tunta konkreetse spordiala vastu erilist huvi. Näiteks Aasias toimunud kergejõustiku MM-võistlustel on tribüüne täidetud kohustuslikus korras kohale toodud kooliõpilastega.

Londonis sellist probleemi pole. Teadaolevalt on staadion enamikuks võistluspäevadeks välja müüdud. Üks põhjus on tavaliselt ebapopulaarsete ja venivate hommikuste võistluste vähesus – ainult neljal päeval on kavas ka hommikune programm –, kuid vähetähtis pole ka inimeste harjumus spordiala jälgida. Inglaste ja üldse eurooplaste jaoks on kergejõustik arusaadav spordiala.

Eesti treeneri õpilase võimalus

Londoni MM-il on eestlaste medalivõit vähetõenäoline. Ent üks Eesti treeneri õpilane võib poodiumile tõusta. Naiste seitsmevõistluses läheb lätlanna Laura Ikauniece-Admidiņa starti edetabeli kolmanda numbrina.

Mullu Rio de Janeiro olümpial esimesena medalita jäänud lätlanna liitus Andrei Nazarovi grupiga sügisel. Tema isiklik rekord 6815 on juba selle koostöö vili.